L, 28.01.2023

Muinsuskaitseameti tunnustusüritusel kerkis esile kaks Pärnu naist

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Muinsuskaitseameti tunnustusüritusel kerkis esile kaks Pärnu naist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Svea Volmeri uurimistöö Pärnus Tallinna värava renoveerimisel paljastas, et sellel asuvat linnavappi on aastakümnete jooksul valesti värvitud.
Svea Volmeri uurimistöö Pärnus Tallinna värava renoveerimisel paljastas, et sellel asuvat linnavappi on aastakümnete jooksul valesti värvitud. Foto: Erakogu

Muinsuskaitseameti aastaauhindade jagamisel pälvisid tunnustuse kaks siinset naist: parimaks uurijaks valiti restauraator Svea Volmer ja Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia teenis Helle-Triin Hansumäe.

Svea Volmer paistis silma Pärnus Tallinna värava restaureerimisel sealse linnavapi uurimise ja taastamisega.

Pärnu linna vapp oli aja jooksul saanud peale mitu värvikihti, kuid sellele ei olnud kunagi tehtud korralikke uuringuid.

Volmeri uuringutest selgus, et vappi on värvitud korduvalt valesti üle. Uus teadmine võimaldas need vead parandada ja vapp on saanud lõpuks jälle algupärasega võimalikult sarnase värvilahenduse.

“Lõpptulemus sai oivaline tänu Volmeri tipptasemel uurimis- ja restaureerimistööle,” tunnustas muinsuskaitseamet uurija-restauraatori tööd.

Uurimistöö eest tunnustuse teeninud Volmer ütles, et väga austav on nomineerituna olla Saaremaa korüfee Tõnu Sepa kõrval. 

Enda jutu järgi sattus Volmer Tallinna värava vappi uurima üpris ootamatult: renoveerimine oli juba alanud, kuid seda, mida võtta ette muinsuskaitsealusel objektil paikneva vapiga, polnud keegi mõelnud. “Muinsuskaitseamet pöördus minu poole palvega vapp enne remonti üle vaadata, et saaks otsustada, kuidas seda värskendada,” seletas laureaat.

Uurimise käigus ilmnes, et kunagisi värve on aegade vältel muudetud ja kujundidki pole samad mis vapi algversioonidel. 

“Pilv oli värvitud suuremaks, kui see algupäraselt oli, rüütli varrukaga kindas käsi oli muutunud taevast tulevaks jumala käeks,” kirjeldas Volmer ülevärvimisega tekkinud muutusi vapi väljanägemises. Välja tuli seegi, et muudetud on vapil kasutatud värvitoone.

Dateeringut, millal algseid toone varieeriti, ei julgenud Volmer välja pakkuda. “Võimalik, et esiti oli vapp üldse värvimata, aga selle kohta puuduvad täpsed andmed,” tõdes ta. “Tallinna värava viimane suurem restaureerimine oli 1980ndate alguses, aga neid on muudetud varemgi. Vapil oli viis–kuus värvikihti.” 

Volmeri sõnutsi pole täpselt teada, kas ainsal 17. sajandist pärit valliväraval Baltimaades oli Pärnu linna vapp võõbaga esialgu kaetud, aga võib arvata, et seda hakati värvima siis, kui Tallinna värav 19. sajandi esimeses pooles klassitsistlikuks muudeti.

Volmerile endalegi tulid uuringu käigus tehtud avastused üllatusena. “See oli tore avastus, sest läbi värvikihtide ju ei näe, et varem on olnud midagi hoopis teisiti,” lausus ta.

Svea Volmer restaureeris sügisel remondis olnud Tallinna väraval Pärnu vappi ja avastas, et selle vasakus ülanurgas asuv pilveke on pikka aega olnud valesti värvitud.
Svea Volmer restaureeris sügisel remondis olnud Tallinna väraval Pärnu vappi ja avastas, et selle vasakus ülanurgas asuv pilveke on pikka aega olnud valesti värvitud. Foto: Erakogu

Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia, millega tunnustatakse noort riigi- või kohaliku omavalitsuse muinsuskaitseametnikku, kes märkimisväärselt on aidanud kaasa muinsuskaitse arengule, innustanud kolleege ja kodanikke, pälvis muinsuskaitseameti nõustamisosakonna Pärnumaa nõunik Helle-Triin Hansumäe.

Preemia väljaandjad tõid esile, et Hansumäe on paistnud silma entusiastliku ja südamega tehtud tööga kultuuripärandi hoidmisel ja tutvustamisel.

“Hansumäe panus muinsuskaitseameti ja Pärnumaa omavalitsuste, mälestiste omanike, kogukonna ja ettevõtjate vahelise koostöö arendamisel on olnud silmapaistev. Kõigil, kes Helle-Triinuga kokku on puutunud, jagub tema kohta vaid kiidusõnu, sest ta teeb oma tööd särades ja südamega. Hansumäe peab alati silmas lahendusi ja nakatab seejuures inimesi oma entusiasmiga,” märgiti esildises. “2018. aastal inspektorina muinsuskaitseametisse tööle tulles oli ta juba hingelt nõunik – partneritele toeks nii nõu kui jõuga, et pärand oleks hoitud ja kasutuses.”

Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Helle-Triin Hansumäe pälvis Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia.
Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Helle-Triin Hansumäe pälvis Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Muinsuskaitseameti aastaauhindade nominentide hulka valiti ka kuus Pärnuga seotud tegu.

Hästi restaureeritud mälestise kategoorias seati nelja konkurendi kõrval üles Vana-Pärnu kalmistu kabel.

Muinsuskaitsealal või kaitsevööndis hästi taastatud hoonete hulgas oli nominent Pärnu Ringi 22 elamu.

Muinsuskaitsealal hästi taastatud või restaureeritud detaili või hooneosa kategoorias jõudsid Pärnust kolme nominendi sekka nii Aia 5a kui Lõuna 2 välisuks.

Linnaruumi elavdaja kategoorias oli kolmest nominendist kaks samuti Pärnust: esile on toodud nii uue kunsti muuseumi kolimine vanalinna kui Pärnu jõe äärse tööstusala elavdamine.

Muinsuskaitseala väärindava ettevõtte või mittetulundusühingu kategoorias pürgis tiitlile Rüütli 21b asuv Mohri ait ja aida hoov.

Muinsuskaitseameti aastaauhindu jagati tänavu 17 kategoorias. Sündmusel tunnustati tänavusi kõige silmapaistvamaid restaureerimis- ja ehitustöid, inimesi, avastusi ja tegusid.

Muinsuskaitseameti aastaauhindade nominendid valis välja ekspertidest hindamiskomisjon avaliku ideekorje käigus tehtud ettepanekute põhjal. Komisjoni tööd juhtis sel aastal Sirje Karis.

“Kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kui see hävib, seda enam tagasi ei saa. Teeme kummarduse neile tegusatele inimestele, kes meie mälestisi hoiavad, uurivad ja taastavad või ajaloolistesse keskkondadesse väärilisi lahendusi loovad! Teie panusel, mis hoiab tulevaste põlvkondade kultuurilist ja ajaloolist mälu, on kulla kaal,” kõneles kultuuriminister Piret Hartman auhinnatseremoonial.

Muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Mirjam Rääbis ütles tunnustusüritusel, et esile tõstetud pärandihoidjad on selge tõestus: kultuuripärand pakub palju inspiratsiooni, olles mõõtmatu ressurss. “Ühe vana maja restaureerimisel ja kasutuselevõtmisel või kasutussejätmisel võib olla positiivne mõju terviklikule ruumiloomele, elavale linnale ja keskkonnale,” kõneles Rääbis. “Iga kultuuripärandi hoidja avab meile uusi ja põnevaid uksi. Kultuuripärandit oma ellu lastes läheb elu kindlasti paremaks.”

Märksõnad
Tagasi üles