Kohalikud omavalitsused ei taha sekkuda korteriühistute probleemidesse

Korteriomanike vaidlusi saavad nüüdsest lahendada kohaliku omavalituse loodavad lepitusorganidki. Pärnumaal küsitletud omavalitsused aga sellise lepitusmeetme kasutuselevõttu praegu vajalikuks ei pea. Foto: Mailiis Ollino

Alates sellest kuust on kohalikel omavalitsustel õigus luua lepitusorgan, et aidata lahendada korteriühistutes tekkinud probleeme ja vähendada seeläbi kohtute töökoormust. Ehkki paberil võib idee paista ilus, ei arva Pärnumaa kohalikud omavalitsused (KOV) sellest suurt midagi.

1. veebruarist jõustunud seadusemuudatuste eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega tegelikkuses ilmnenud probleeme. Peale selle, et KOVidel on õigus luua lepitusorgan, muutuvad korteriomandite loomise ja jagamise tingimused rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks.

“Kortermajade ühistutes põrkuvad eri inimeste huvid ning vaidlused on kerged tekkima. Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam,” selgitas justiitsminister Lea Danilson-Järg. Ta lisas, et mõni omavalitsus on juba omal algatusel sellist nõustamistegevust alustanud, kuid uus õiguslik raamistik võimaldab tööd tõhusamaks muuta. 

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel loodav organ ei mõista õigust, vaid saab kinnitada kokkuleppeid. Kui kokkulepet lepitusmenetluses ei saavutata, on endiselt võimalik lahendada vaidlus kohtus.

Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) Lääne regiooni juht Anne Betker rääkis, et kõige raskemad on vaidlused omanike ja juhatuse vahel, mis on seotud näiteks kaasomandi kasutamise ja käsutamisega, soovimatusega täita üldkoosoleku otsuseid, või vaidlused majanduskulude jaotamise üle.