Keskkonnaamet lubab sel kevadel kormoranimunade õlitamist ja lindude heidutamist

Eestis on hinnanguliselt 35 000 pesitsevat kormoranipaari. Foto: Urmas Luik

Kalavarude kaitseks lubab keskkonnaamet sel kevadel kormoranide arvukuse piiramist valikulise munade õlitamisega laidudel, kus teiste merelindude häirimise oht on võimalikult väike. Samuti lubab amet kalade kudeajal kormoranide heidutamist Sindi kärestikul Pärnu jõel.

Täna kohtusid Pärnus keskkonnaameti ja kalurite esindajad, et rääkida läbi, milliste võtetega kevadel kormoranide arvukust ohjata saab. “Toimivad lahendused sünnivad koostöös kõigi huvigruppidega,” ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Keskkonnaameti peadirektor selgitas, et kormoran on Eesti looduse põline liik, kes aastakümneid tagasi jõulise tõrjumise tõttu siinkandis praktiliselt välja suri. “Kormoranide naasmine meie loodusse on igati tervitatav ja paljudel laidudel on nad kaitstavate liikide nimekirjas,” selgitas Vakra. “Teisalt mõistame rannakalurite muret selle pärast, et püügikoormuse vähendamine pole kalavarude kaitseks piisavaid tulemusi andnud. Kuna kormoranid on üks survetegur kalade arvukuse taastumisel, siis võimaldame sellel aastal kormoranide ohjeldamist.” 

Kuna kormoranid on üks survetegur kalade arvukuse taastumisel, siis võimaldame sellel aastal kormoranide ohjeldamist.

 

Rainer Vakra, keskkonnaameti peadirektor

Eestis on hinnanguliselt 35 000 pesitsevat kormoranipaari. Nad asustavad Väinamere laidusid, Liivi lahe ümbrust, aga ka Soome lahe ja Läänemere avaosa laidusid. Sindi paisu lammutamine on Pärnu jõel rändekalade kudemisvõimalustele hästi mõjunud ning see on kaasa toonud  kormoranide arvukuse kasvu ka Pärnu jõe kallastel.

“Pärnu jõgi on oluline kudeala nii meritindile kui lõhelistele ning siin võivad kormoranid kalavarudele tõesti märgatavat mõju avaldada,” ütles keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juht Tarvo Roose. “Et kudevaid või rändel olevaid kalu kaitsta, lubame kormoranide tõrjumist Pärnu jõel nii laserite, paugutamise kui muude heidutusmeetoditega.”

Möödunud aastal andis keskkonnaamet Liivi lahe kalanduskogu palvel loa heidutamist proovida, kuid tol korral jäädi sellega hiljaks.

Peale selle lubab keskkonnaamet sel kevadel kormoranimunade osalist õlitamist laidudel, mis on väljaspool kormoranide kaitseks mõeldud alasid. Õlitada lubatakse vaid pesitsuspaikades, kus kormoranid moodustavad vähemalt 90 protsenti seal pesitsevatest lindudest ehk teisi pesitsevaid linde on väga vähe või polegi.

Roose selgitas, et iga loa puhul kaalutakse nii kormoranikoloonia mõju kalavarudele, eelkõige kudevatele kaladele, aga kindlasti ka riski, et kormoranide ohjamise tõttu võib samas piirkonnas ebaõnnestuda teiste, kaitsealuste lindude pesitsemine. 

Kormoranide ohjeldamise plaani töötas keskkonnaamet välja pärast kohtumisi nii ornitoloogide, ihtüoloogide kui kalurite esindajatega.

Läinud aasta lõpus kogunes legendaarse füüsikaõpetaja ja Sindi paisu vastu võitleja Hans Solli juures initsiatiivrühm, mille liikmeid ühendab mure kormoranide laia leviku pärast. Solli pool said kokku harrastuskalur Endrik Tõnsberg ja loodusvaatleja Üllar Meriste. Üheskoos arutati, kuidas linde paremini ohjata. Selle reede õhtupoolikul korraldatakse Pärnu keskraamatukogu suures saalis mõttetalgud “KORMORAN – nuhtlus või looduslik valik?”. 

Mõttetalgute käigus soovitakse koguda ideid, kuidas nende lindudega edasi toimetada.

Sügisel võib 1. augustist 30. novembrini pidada kormoranidele ka jahti. Eestis on viimastel aastatel kütitud ühel jahihooajal ligikaudu 700 kormorani.