Eesti ornitoloogiaühing vaidlustas eile halduskohtus valdavalt kaitsealade sihtkaitsevöönditesse antud load kormoranimunade õlitamise suhtes.
Eesti ornitoloogiaühing vaidlustas kormoranimunade õlitamise (2)
Keskkonnaamet andis 31. märtsil load õlitada kormoranimune 12 laiul, millest kümme asuvad kaitsealade sihtkaitsevööndites. Neist kolme laiu puhul näeb kaitse-eeskiri ette ökosüsteemi arengu tagamise üksnes loodusliku protsessina. Kõigil sihtkaitsevööndites asuvatel laidudel on kehtestatud pesitsusaegsed liikumispiirangud. Ühing leiab, et keskkonnaamet on sellistele aladele õlitamislube andes läinud vastuollu seadusega.
Ühing toonitas, et kaitsealad, kuhu õlitamise load anti, asuvad ühtlasi Natura 2000 võrgustiku linnuhoiualadel, kus tuleb hinnata inimtegevuse mõju kaitseväärtustele. Mitmekordse häiringu mõjusid nii kormoranidele kui teistele neil laidudel pesitsevatele linnuliikidele ei ole hinnatud.
“Lindude arvukuse reguleerimine ja nende pesitsusaegne häirimine linnukaitsealadel ei ole õiguspärane. Otsustes on ka üksjagu vigu, alates sellest, et lube on antud laidudele, kus kormorani osa on väike ja pesitseb arvukalt kaitsealuseid tiiruliike,” märkis ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Liis Keerberg.
Õlitamise eesmärk on ohjata kormorani kasvavat arvukust. Ühingu hinnangul on karbase populatsiooni kasvu taga suure tõenäosusega invasiivse kalaliigi ümarmudila massiline levik Eesti vetes.
Lindude arvukuse reguleerimine ja nende pesitsusaegne häirimine linnukaitsealadel ei ole õiguspärane.
Liis Keerberg, Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist
Ühing tõi pressiteates esile, et muudes riikides tehtud uuringute kohaselt on kormoran ülejäänud kodumaiste liikide elupaiku ja toiduobjekte üle võtva ümarmudila üks parimaid ohjajaid. “Eestis tehtud kormorani toitumisuuringud on 25 aastat vanad ega arvesta muutunud ökoloogilist olukorda seoses ümarmudilaga. Sellises olukorras on väär kormorani karistada,“ selgitas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.
Rannakalurite kalasaagid on Eestis viimase 13 aastaga kasvanud ligemale kaks korda. Ohjamise õigus tekib linnudirektiivi tõlgendusjuhise kohaselt alles siis, kui kormoran põhjustab suurt majanduslikku kahju, mis peab olema tõendatud. “Keskkonnaamet ei tohiks selliste otsuste tegemisel lähtuda oletustest. Ohjamine peab olema põhjendatud ja tuginema nüüdisaegsetele teadmistele meie mereökosüsteemi kohta,” leidis Volke.
Kohus otsustab lähipäevil esialgse õiguskaitse taotluse ehk lubade kehtivuse peatamise ja õlitamiskeelu seadmise kohtumenetluse ajaks.
Keskkonnaametil pole avalike suhete peaspetsialisti Indrek Hirsi sõnutsi vaidlustuse kohta midagi öelda enne, kui kohus ei ole otsust teinud.