Suure õhusaastega piirkondades avaneb inimestel septembris võimalus oma vana küttekolle riigi toel välja vahetada või uuendada. Nii saab riigilt küsida toeotust, et ehitada vana ahju asemele uus või asendada see soojuspumbaga või siis vana katel uue vastu vahetada. Riik toetab ka liitumist kaugküttega.
„Kuigi paljude riikidega võrreldes on Eestis puhas õhk, näitavad uuringud, et kütteperioodil on just kohtküte linnades üks olulisi õhusaaste põhjustajaid,” märkis kliimaminister Kristen Michal. „Toetades vana ahju asemele uue ehitamist või siis keskkonnasõbralikumale kütteviisile üleminekut, aitab ministeerium inimestel teha õhukvaliteeti parandavad valikud, mille boonus on tuleohutus ja energiatõhusus.”
Õhu kvaliteet halveneb külmal ajal just tiheasustusega piirkondades, sest kütmisel paiskub õhku tervisele ohtlikke peenosakesi ja muid saasteaineid. Peenosakesed kahjustavad inimese tervist, sest tungivad sügavale hingamisteedesse ja vereringesse ning võivad põhjustada eri haigusi, sealhulgas vähki.
Välisõhuseire andmetele tuginedes on välja selgitatud piirkonnad, kus peenosakesi on kütteperioodil õhus lubatust rohkem. Nende piirkondade elanikel avanebki võimalus oma küttekolle riigi toel uuega asendada.
Toetuse protsent erineb piirkonniti. 70protsendine toetusmäär kehtib Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel; Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal; Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.
50protsendine toetusmäär on Tallinnas Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines, Põhja-Tallinnas ja Haaberstis, mujal riigis Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmes ja Pärnus.
Tallinnas lähtub toetuse andmine linnaosa piiridest. Ülejäänud Eestis linnade piiridest.
Taotlusi saavad esitada füüsilised isikud, kes on elamu omanikud või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus ning kelle majapidamine asub toetuse andmise tingimustes määratud tiheasustuspiirkonnas. Toetust saab elamu, mille peamine kasutusotstarve ehitisregistris on üksik-, rida-, kaksik- või kahe korteriga elamu.
Ridaelamu sektsioonil, kahe korteriga või kaksikelamu sektsioonil peab olema autonoomne küttesüsteem või peavad toetust taotlema kaasomanikud ühiselt.
Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari.
Elamu kohta antakse toetust kuni 10 000 eurot, mis hüvitatakse hinnamudeli alusel. Kütteseadmete soetamiseks, paigaldamiseks või ehitamiseks on kehtestatud konkreetne toetussumma, mis ei sõltu tegelikust kulust. Näiteks uue ahju hinnaks on arvestatud 6400 eurot, millest hüvitatakse olenevalt piirkonnast 50 või 70 protsenti. Kui vana ahju ei ehitata ümber, vaid lammutatakse, siis lammutamist toetus ei kata, vaid selle eest tuleb maksta inimesel endal.
Toetusmeetme kogueelarve on 18,5 miljonit eurot.
Taotlusi saab hakata esitama KredExi e-toetuse keskkonna kaudu.