Järelvaadatav ⟩ Arenguseire raport: koolivõrgu korrastamine ei pea alati tähendama väikekoolide sulgemist

Eesti koolivõrgu korrastamine on paratamatu, ent see ei pea alati tähendama väikekoolide sulgemist, selgub Arenguseire keskuse raportist. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Arenguseire keskus tutvustab täna keskpäeval raportit «Õpetajate järelkasvu tulevik», mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja katsumustest.

Arenguseire keskuse koolivõrgu ruumianalüüs tõi esile, et ligemale 50 Eesti kooli paiknevad demograafiliste muutuste tõttu piirkondades, kus 25 minuti autosõidu kaugusel elab alla 90 põhikooliealise lapse. «Paljud koolid asuvad piirkondades, kus õpilasi ei jätku, pooltühjad klassid «seovad» õpetajaid vajalikust rohkem ning kohalikud omavalitsused on raskustes pooltühjade ja amortiseeruvate majade halduskuludega,» tõdes arenguseire keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Eneli Kindsiko.

Ruumianalüüsis toodud 50 koolis töötab praegu 412 õpetajat ning ühe õpetaja kohta õpib nendes koolides keskmiselt kuus last. «Praegune koolivõrk on aastakümneid tagasi loodud kaks korda suuremale arvule õpilastele. Mitu pooltühja kooli paiknevad lähestikku ja korjavad lapsi ühelt ja samalt hõrealalt,» märkis Kindsiko.

Raportist selgub, et kuigi koolivõrgu korrastamine on Eestis tulevikus paratamatu, ei pea see tähendama üksnes koolide sulgemist, vaid ka uusi haridusmudeleid.

«Näiteks oleks üks tulevikku vaatav lahendus hõrealade puhul multifunktsionaalsed ja energiasäästlikud kogukonnamajad, kuhu mahub nii väike kodulähedane kool kui ka teised kogukonnale olulised teenused,» selgitas Kindsiko.

Samuti ei pea õpetamine sõltuma üksnes oma kooli personali hulgast. Uute haridusmudelitega katsetamine, näiteks veebiõppe rakendamine või õpetajate jagamine koolide vahel, võiks lahendusena sobida. See omakorda tähendab koolide ja omavalitsuste senisest palju tihedamat koostööd, et ühildada tunniplaanid, tagada IT-lahendused või korraldada õpilaste liikumist majade vahel.

Raportis «Õpetajate järelkasvu tulevik» käsitletakse Eesti koolivõrgu ja õpetajate järelkasvu seniseid trende ja võimalikke edasisi arengusuundi ning tutvustatakse maa-, linnakoolide ning Tartu-Tallinna koolide tulevikustsenaariume. Raportis tuuakse esile põhimõttelised valikud õpetajate järelkasvuga seotud küsimustes ja võtmetegurid, millest sõltub õpetajate järelkasv Eestis aastani 2040.

2040. aastal on Eestis tervikuna kooliealisi lapsi ligikaudu seitsmendiku võrra vähem kui praegu, samal ajal kasvab Tallinnas ja Tartus õpilaste arv jätkuvalt. Tavaliseks on saanud õppekeelest erinev kodune keel ja hariduslikud erivajadused, süvenenud on erinevused perede sotsiaalmajanduslikes näitajates. Õpetajatel on tulnud kohaneda sellega, et õpilased kasutavad kodutöödes tehisaru abi. Eesti koolides töötab kõrvuti viis õpetajate põlvkonda, igaüks oma väärtuste ja ootustega nii töökeskkonnale, -hüvedele kui ka karjäärimudelile.

Raportit tutvustab Kindsiko. Eesti koolivõrgu vastse ruumianalüüsi tulemusi tutvustab Estonian Business Schooli vanemteadur André Veski. Uurimissuuna tulemusi selgitavad riigikogu liige Liina Kersna (Reformierakond), haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld ning Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa). Arutelu juhib arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov.

Arenguseire keskus on riigikogu juures ühiskonna ja majanduse tuleviku arengusuundi analüüsiv mõttekoda.