Uus seadus võimaldab üle kahe kuu haiguslehel olijal võimetekohaselt töötada

Kontoritöötaja saab vastastikusel kokkuleppel ka kipsis jalaga tööd teha. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

• Tööandja maksab vähemalt pool haigestumise eelsest töötasust, ülejäänu lisab riik.

Tänasest jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab üle kaheks kuuks haiguslehele jäänud inimestel osakoormusega või kergemaid ülesandeid täites tööle naasta ning saada haigestumiseelset töötasu. Muutus rakendub alates 15. maist väljastatud haiguslehtedele.

Pikaajalisi haiguslehti kasutab aastas ligikaudu 17 000 inimest. Seni ei tohtinud pikaajalisel haiguslehel olles töötada ega töist tulu saada, muidu kaotanuks inimene haigushüvitise. Sotsiaalministeerium algatas täna jõustunud muudatuse, et murda süvenevat trendi, kus pikemaks ajaks haigestunud inimesed jäävad tööelust eemale ja neist paljudel kujuneb välja püsiv töövõimetus.

Senine kord tõrjus terviseminister Riina Sikkuti jutu järgi tööelust eemale ka need, kelle tervis võimaldas osakoormusega või lihtsamaid tööülesandeid täita, viies lõpuks eri põhjustel püsiva töövõimetuseni.

Seepärast käivitub alates 15. maist sotsiaalministeeriumi, tervisekassa ja töötukassa koostöös loodud vabatahtlik süsteem, mis võimaldab haiguslehel olijatel oma võimetele vastavalt tööelus osaleda ja saada tasu, seejuures sissetulekus kaotamata.

Oluline on, et tööle naasmisega oleksid nõus nii töötaja ise kui arstid ja tööandja.

Riina Sikkut, terviseminister

"Oluline on, et tööle naasmisega oleksid nõus nii töötaja ise kui arstid ja tööandja. Et kõik sujuks, annavad raviarstid ja vajadusel töötervishoiuarstid nõu, milliseid töötingimusi inimene oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab. Töötukassa pakub tööandjatele vajalike kohanduste tegemiseks tuge," selgitas Sikkut.

Tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuht Lea Kalda selgitas, et kohandatud töötamine vastavalt inimese terviseseisundile saab alata haiguslehe 61. päevast ja võib kesta tervise taastumiseni, kuni 122 päeva. Sel perioodil tuleb tööandjal tasuda vähemalt pool haigestumiseelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab tervisekassa.

Ajavaru enne päris tööle asumist on tarvilik, sest kohandused ja kokkulepped tööandjaga võivad võtta aega.

Lea Kalda, tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuht

Kalda märkis, et haiguse esimesel kuul tasub kindlasti keskenduda tervenemisele. "Kuid haiguslehe pikendamisel võib anda raviarstile teada, et sooviksid võimalusel naasta tööle. Ajavaru enne päris tööle asumist on tarvilik, sest kohandused ja kokkulepped tööandjaga võivad võtta aega. Isegi kui tegu on vaid lühendatud tööajaga töötamisega, mis mujal Euroopas on kõige levinum kohandus," täpsustas Kalda.

Töötukassa tööandjate teenuste osakonnajuhataja asetäitja esindaja Livia Laas kinnitas, et kui inimene vajab tervise tõttu töötamisel abi, avab uus süsteem haiguse ajal töötajale senised vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenused.

Töötukassa pakub vajadusel pikal haiguslehel töötajatele alates 61. päevast samu teenuseid, mida siiani on olnud võimalik kasutada vaid vähenenud töövõimega inimestel.

Livia Laas, töötukassa tööandjate teenuste osakonnajuhataja asetäitja esindaja

"Need teenused on kogemusnõustamine, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööks vajalik abivahend, tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, individuaalsed lahendused ja tööandjate nõustamine tervise teemadel,“ loetles Laas.

"Kui tekib vajadus kasutada töötukassa abi, tuleb esimese sammuna leppida kokku kohtumine juhtumikorraldaja või tööandjate konsultandiga," lisas Laas ja soovitas pöörduda lähimasse büroosse.

Sotsiaalministeerium on uue süsteemi puhul eesmärgiks seadnud püsiva töövõimetuse juhtumite pidurdamise, mis suurendaks inimeste hõivet ning ühtlasi vähendaks koormust tervishoiule ja sotsiaalalale. Uuendus ei rakendu käsundus- ja töövõtulepinguga töötajaile, FIEdele, ettevõtluskonto omanikele ega ettevõtete juhatuse liikmetele.

Kõnealuse süsteemi loomist ja elluviimist kaasrahastab Euroopa sotsiaalfond+.