Kolmest masinast koosnev autokolonn läheb liikvele, roolis hambuni relvastatud mehed. Istun autorivi keskel läppunud õhuga väikebussis, maskiga nägu varjava autojuhi selja taga. Kui mootorimüra välja jätta, valitseb salongis pinev vaikus. Üürikese aja eest tegin reporterina tööd teisel pool Pärnu jõge Sindis. Mul polnud aimugi, et mind röövitakse. Ootan südame kloppides, mis juhtuma hakkab.  

Ainus, mille suhtes kuulivestides mehed mind enne paugutamist valgustasid, oli dialoogi välistav soovitus: “Vastupanu ei tasu osutada, sa tegelikult ei taha surma saada!”