Pärnu jõkke lasti üle 67 000 lõhe noorkala

Copy
Lõhet on Põlula kalakasvatuse meeskond Soome lahe jõgedesse asustanud juba 1997. aastast.
Lõhet on Põlula kalakasvatuse meeskond Soome lahe jõgedesse asustanud juba 1997. aastast. Foto: Aldis Toome

Riigimetsa majandamise keskuse Põlula kalakasvandus lasi sel kevadel veekogudesse kokku veidi üle 653 000 noorkala ja vastse. Täiendust sai nii lõhe-, siia- kui tuuravaru.

RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre ütles, et kõige rohkem asustati siiga, aga nende puhul oli tegu alles vastsetega.

Näiteks viidi Pärnu jõkke 50 000 poolsiirdesiia vastset. “Kui Pärnu lahes elab ka meres kudev siiavorm, siis poolsiirdesiig läheb kudemiseks Pärnu jõkke ja marja kalakasvatuseks kogume me just sealsetelt siigadelt,” selgitas Saadre.

Lõhet viidi sel kevadel nelja jõkke. Kõige enam kalu läks Pärnu jõkke, kuhu lasti 58 930 ühe- ja 8340 kaheaastast noorkala.

Kusjuures lõhet on Põlula kalakasvatuse meeskond Soome lahe jõgedesse asustanud juba 1997. aastast. “Selle ajaga on mitmes lõhejões populatsioon nii palju taastunud, et lõhe paljuneb seal juba ise. Kindlasti on abi ka kalakaitsest, mis on viimasel aastakümnel efektiivselt piiranud röövpüüki,” avaldas Saadre heameelt olukorra paranemise üle.

Peipsi järves elutseva siiapopulatsiooni turgutamiseks lasti sinna 350 000 Peipsi siia vastset ja esimest korda asustas Põlula kalakasvandus siiavastseid ka Väinamerre: Salinõmme ja Matsalu lahte. Kokku asustati Väimamerre 168 000 siiavastset.

Purtse jõkke lasti sel kevadel aga 3220 kahe- ja 9990 üheaastast noorkala. Jägala jõkke viidi 2150 kaheaastast noorkala ja Valgejõkke 2 230 kaheaastast lõhet. Peale selle Narva jõkke 477 üheaastast Atlandi tuura noorkala.

RMK Põlula kalakasvandus asustab kalu kaks korda aastas: kevadel ja sügisel, kui veekogude temperatuur sarnaneb kalakasvanduse omaga. Noorkalu viiakse ainult sinna, kus looduslikud asurkonnad on nõrgad või hävimisohus ja vajavad taastootmise tuge.

RMK Põlula kalakasvandus on ainus kalavaru taastav riiklik asutus Eestis.

Tagasi üles