Pikk intervjuu Pärnakast rahvusvaheline relvadiiler Ramil Lipp räägib Eestile välja võimalikult kasulikke suurtehinguid (1)

Lauri Habakuk
, tegevtoimetaja
Copy
Ramil Lipp peab enda puhul olulisimaks, et ta siiralt tunneb muret Eesti riigikaitse pärast. See aitab tal oma tööd teha.
Ramil Lipp peab enda puhul olulisimaks, et ta siiralt tunneb muret Eesti riigikaitse pärast. See aitab tal oma tööd teha. Foto: Mailiis Ollino

Suvepealinlase Ramil Lipu ja tema meeskonna ülesanne on pingelistel läbirääkimistel suurte relvatöösturitega Eestile välja rääkida võimalikult head diilid. Tööd on selles vallas praegusel ajal palju: Eesti on soetanud viimase paari aastaga rohkem laskemoona kui eelmisel 30 aastal kokku.

Lipp on ennekõike (vähemalt Pärnumaal) tuntud kui kulturist ja treener. Paljud ehk ei teagi, et ta on riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) relvastuse kategooriajuht. Maakeeli rahvusvaheline relvadiiler, kes töötab ühes meeskonnaga selle nimel, et Maarjamaale jõuaks kõikvõimalik relvastus, mida kaitsevägi vajab. Ja tarvis läheb relvi ja laskemoona rohkem kui eales varem.

Lipu sõnutsi võisime kümmekonna aasta eest praegusest võimekusest üksnes unistada. “Oleme teinud väga suure sammu edasi, oleme jätnud oma viis trepiastet vahele,” märgib ta.

Avalikkuses palju kõneainet pakkunud vähemalt 1,6 miljardi suurusest laskemoonavaru puudujäägist kõneldes toonitab Lipp, et see raha pole vaja üksnes leida, vaid see tuleb kiiremas korras leida. Vastasel juhul ei jõua moon õigeks ajaks pärale.

Teil tukki polegi vööl. Kuhu selle jätsite?

Ma ei kanna üldse relva kaasas.

Mitte kunagi?

Ei.

Eeldan, et relv on teil olemas küll.

Ma ei saa seda öelda. Ei kinnita ega lükka ümber.

Juba tundute salapärane mees hästi salajase tööga.

Ma ei saa öelda, et mu töö on salapärane. Pigem on minu töö hästi avatud, aga on asju, millest ma ei saa rääkida.

Ka sellest mitte, mis relvad teil on?

Ma ei tahaks nendest rääkida.

Olete riigi kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht. Mida see tähendab?

Peamine märksõna on relvastus. Inimesed väikestest lastest eakateni välja üldjuhul teavad, mis asi on relv. Minu valdkonda kuuluvad relvad külmrelvadest ja väikestest käsitulirelvadest suurte relvasüsteemide, raketiheitjate, raketikomplekside ja suurtükkideni. Samuti laskemoon, alustades käsitulirelvade padrunitega ja lõpetades raketikomplekside moonaga. Matkevahendid, sihtmärgisüsteemid. Peale selle kõik, mis teeb pauku või on sellega seotud: lõhkeained, miinid, laengud. Optroonika ja optika kuulub samuti minu kategooriasse.

Ja teie töötate selle nimel, et Eestisse jõuaksid kõik relvad, mida kaitsevägi vajab?

Jah, juhin väikest meeskonda, kellega valmistame ette hankeid. Viimastel aastatel on kaitsevaldkond olnud ilmselgetel põhjustel väga suure tähelepanu all. Riigieelarvest eraldatakse sellesse valdkonda järjest rohkem raha. Meie meeskonnale tähendab see seda, et peame varasemast märksa rohkem hankima ja ostma ning tegema seda sellise tempoga, et need asjad jõuaksid seatud tähtajaks kohale. Kui me midagi hangime, eriti praeguses olukorras, on oluline näitaja see, kui kiiresti me need asjad kätte saame. Praegusel ajal peame saama need asjad kiiremini ja olema varem valmis. Valmis selleks, mida loodetavasti kunagi ei tule.

Oleme soetanud viimase paari aasta jooksul rohkem laskemoona kui eelmisel 30 aastal kokku. Julgen öelda, et üle miljardi eest oleme viimasel paaril aastal hankeid teinud.

Tagasi üles