Doonor Hans Himanen loovutas sajanda liitri verd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Esimest korda käisin verd andmas 39 aastat tagasi, töötasin siis ehitusel ja mehed kutsusid kaasa,” rääkis Hans Himanen eile Pärnu haigla veretalituses.
“Esimest korda käisin verd andmas 39 aastat tagasi, töötasin siis ehitusel ja mehed kutsusid kaasa,” rääkis Hans Himanen eile Pärnu haigla veretalituses. Foto: Ants Liigus

Eile hommikupoolikul andis Hans Himanen 222. korda väärtuslikku A-grupi verd, mis koguseliselt teeb 100 liitrit ehk kümme pangetäit doonoriverd.

“Hans Himanen käis esimest korda verd andmas 39 aastat tagasi, tuli meile töökaaslastega, ta on jäänud regulaarselt meil käima ja kogu veretalituse arengu läbi teinud,” rääkis SA Pärnu Haigla veretalituse juhataja Alli Tiik. Ta meenutas kujukalt aega, kui verevõtunõelad olid jämedad nagu naelad ja neid oli vaja iga nädal teritada.

Doktor Tiik lisas tunnustussõnu ligemale 3400 Pärnumaa doonori kohta, tänu kellele Pärnu haigla on olnud verega hästi varustatud ja ükski operatsioon pole ära jäänud.

Pärnu veretalituse õppeklassis aukohale sätitud päevakangelase kohta kirjutati-räägiti juba kolm aastat tagasi, et ta on Eesti esidoonor. Selleks ajaks, aastaks 2008, oli ta andnud verd 201 korda, loovutanud ligi 90 liitrit verd.

TV3 tunnistas Himaneni üheks Eestimaa uhkustest ja Eesti Punane Rist hindas tema teeneid aumärgiga.

Aastast 2000 ehib Himaneni revääri riiklik autasu, president Lennart Meri annetatud Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk, mille ta pälvis esimesena Pärnust.

“Mina ei tea, et keegi Eestis suudaks seda rekordit üle teha,” märkis SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule ja ulatas päevakangelasele haigla tänukirja ning kingituse – teleri.

Eesti doonorite seltsi esindaja Pille Jaasi asetas tähelepanu keskpunktis mehe õlgadele seltsi logoga halli fliisjaki.

Suuri sõnu tegemata ütles ehituse ja tehnikaga tegelnud Himanen end tunnustama tulnutele suure aitähhi.

“Töötasin siis Pärnu ehitusvalitsuses ja mehed vedasid mind kaasa, et “tule ka doonoriks”, see oli 19. juunil 1973,” meenutas Himanen päeva, millest alates on ta veretalitusse oodatud siseneja.

“Tervis on mul hea, aga mine tea, milline see oleks, kui ma doonorlusega ei tegeleks,” arutles ta ja lisas, et järgmine käik Metsa tänava veretalitusse jääb aega enne jaani, sest siis saab eilsest võttes kaks kuud täis.

Teades, et inimese kehamassist kuus kuni üheksa protsenti on veri, voolab näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas viis liitrit verd. Nii et väikese rehkenduse järel võib tõdeda, et Sauga vallas Kilksama külas elav Himanen on andnud vähemalt 20 täisinimese jagu verd, kuid aidanud haiglates paljusid patsiente, sest verd ja verekomponente ei osata veel kunstlikult toota ja vajadusel saab operatsioonilauale sattunut aidata vaid teine inimene.

Märksõnad

Tagasi üles