Nädalavahetusest leeveneb jäälemineku keeld

Jääle tasub minna alles siis, kui sel on paksust vähemalt kümme sentimeetrit. Foto: Elmo Riig

Viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud siseveekogudele tugeva jääkatte ja alates homsest, 15. veebruarist leeveneb osaliselt jäälemineku keeld.

Pärnumaal tohib homsest minna kõikide siseveekogude jääle.

Samuti on siseveekogudele lubatud minna Lääne-, Järva-, Rapla-, Saare-, Hiiu-, Ida- ja Lääne-Virumaal.

Järvede ja tiikide, kuid mitte jõgede ja ojade jääle võib minna Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.

Jäälemineku keeld jääb kehtima Harjumaal ning Lõuna-Eesti jõgedel ja ojadel.

“Mõõtmistulemused näitavad, et paljudel veekogudel on jää juba küllalt paks, ja saame jäälemineku keelu osaliselt maha võtta. Ent Eesti põhjaosas ja Lõuna-Eesti jõgedel ja ojadel jääb keeld veel kehtima. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt ja kui olud lubavad, saame jäälemineku keelu maha võtta,” selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Jääolude kohta leiab infot ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardi rubriigist ja päästeameti ja keskkonnaagentuuri kaardirakendusest. Kaart on informatiivne ja igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Samuti leiab kaardilt teavet tehislike uisuväljakute kohta, kus on turvaline uisutada.

Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmale, jää olemasolule ja seni, kuni olud on muutunud stabiilseks. Väljavalitud siseveekogudel mõõdetakse jääd ja andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse. Jääle tasub minna alles siis, kui sel on paksust vähemalt kümme sentimeetrit.

Kuigi jäälemineku keeld piirkonniti homsest leeveneb, tuleb jääl olla ettevaatlik. Enne tasub lähedastele teada anda ja võimalusel seltsiline kaasa võtta. Vältida tasub vooluveekogusid. Näiteks vajus teisipäeval Tartus läbi Emajõe jää laps, kelle mööduja veest välja tõmbas.

Jääaluse vee temperatuur jääb vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veel vähem. Seepärast on oluline, et lapsevanemad selgitaksid pere pisematelegi talve esimese jää ohtlikkust ja hoiaksid silma peal, et lapsed püsiksid jääst eemal, kuniks külm on selle küllalt tugevaks kasvatanud.

Jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ja kuivad rõivad. Liiast ei ole päästevest. Mõistlik on abivahendina ühes võtta vile, millega saab endast häda korral märku anda.

Kui märkate inimest, kelle elu või tervis on ohus, või vajate ise abi, helistage numbril 112.

Jääl liikumise meelespea
 

• Veenduge alati, kas jää kannab, ja liikuge võimalusel juba käidud kohtades.
• Pragude, lahvanduste ja sildade ligidal on jää alati nõrk ega tarvitse inimest kanda.
• Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade lähedal ning jõgede, ojade või kanalisatsiooni suubumiskohas.
• Praksumist kuuldes lahkuge kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ja see võib murduda.
• Vooluveekogul nagu jõgi või oja on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
• Pimedas jääl käies tuleb arvestada eksimisohuga.
• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
• Alkoholi tarbimine tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.

Andmed: päästeamet