/nginx/o/2025/02/28/16690147t1h0511.jpg)
Päästjate reedese jääseire tulemused siseveekogudel näitavad, et jääkate on muutunud väga nõrgaks ning seetõttu on jääle minek ohtlik.
Päästjate reedese jääseire tulemused siseveekogudel näitavad, et jääkate on muutunud väga nõrgaks ning seetõttu on jääle minek ohtlik.
Reede keskpäeval juhtus Pärnu jõel õnnetus, kus kalamees vajus läbi nõrga jää. Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Irje Tammeleht ütles, et seekord suutsid teised kalamehed kukkunu kiiresti veest välja tõmmata, kuid kuna kalastajaid on praegu jääl palju, võib õnnetusi veel juhtuda. Päästjad vestlesid õnnetuskohas ülejäänud kalastajatega, kes selgitustööst olenemata jäid arvamusele, et käivad siiski kalal edasi.
Alates 1. märtsist on jääle minek keelatud Pärnu-, Lääne-, Saare-, Hiiu-, Rapla- ja Järvamaal, sest see ei ole enam ohutu. Soojakraadid ja sademed muudavad jääolusid kehvemaks mitte päevade, vaid tundidega. Isegi kui hommikul jõele minnes näib olukord kalastamiseks veel sobilik, võib pärastlõunal koju naastes kalastusretkest kujuneda võitlus külmas vees ellujäämise nimel.
Peale kalameeste kipuvad jääle mängima lapsed, kes koolivaheaja viimaseid päevi veedavad. Jõgede veevool on aga kiire ja tugev. Jääst läbi kukkudes võib vool jääauku kukkunud inimese endaga kaasa viia.
Kui märkate abivajajat või vajate ise abi, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112. Kui lähete jääst läbi vajunud hädalist ise aitama, tuleb ligineda juba käidud rada pidi ning ulatada talle nöör, lauajupp, oks, jope või muu abivahend. Jääaugu servale abikätt ulatama minnes võite mõlemad vette sattuda ja siis on ühe asemel ohus hoopis kahe inimese elu.