:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2025/03/05/16696750t1hd2ae.jpg)
Kuna möödunud aasta viimased kolm kuud olid keskmisest 2,1–2,7 kraadi soojemad ning ka talve keskmine õhutemperatuur ületas tavapärast, algas tänavune jäähooaeg hiljem ja kestis lühemat aega.
Jäähooaeg oli erakordselt lühike
Keskkonnaagentuuri andmetel ilm jaanuari alguses külmenes ning 10–15 päeva jooksul langes öine õhutemperatuur alla nulli. 7. jaanuari paiku kattusid Väinamere madalad lahed jääga ning pärast 10. jaanuari tekkis õhuke jääkiht Pärnu lahelegi.
Edaspidi läks ilm taas soojemaks ning pärast 15. jaanuari jäi Pärnu lahes jääväljast alles vaid kitsas riba rannikul. Pehme ilm ja ajuti tugev edelatuul püsisid kuu lõpuni ning veel veebruari esimeses kolmandikus, mistõttu leidus pudedat jääd vaid Väinamere madalates lahtedes.
10. veebruari paiku hakkas ilm järk-järgult külmenema ning jää ulatus suurenes päev-päevalt nii Väinamerel kui ka Pärnu lahel.
Jää saavutas maksimumulatuse 22. veebruaril, kui Pärnu laht oli kaetud 5–15 sentimeetri paksuse tiheda jääga kuni Sorgu saareni. Väinamerel kattis mandripoolset osa 5–10 sentimeetri paksune jää, samal ajal kui laevateel ulatus vaba vesi Rohuküla laiuskraadini, lõuna pool oli tihe jää kuni Virtsuni.
Sel ajal kasutasid paljud kalamehed pikalt oodatud võimalust ning suundusid jääle püüdma. Näiteks 19. veebruaril oli sadu kalamehi nii Pärnu lahel kui ka jõejääl.
/nginx/o/2025/03/05/16696752t1h7b05.jpg)
Küünlakuu viimasest nädalast alates on ilm olnud tavapärasest soojem ning õhutemperatuuri maksimum on valdavalt plusspoolele tõusnud.
Seetõttu juhtus möödunud reede keskpäeval Pärnu jõel õnnetus: kalamees vajus läbi nõrga jää. Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Irje Tammeleht ütles, et seekord õnnestus teistel kalameestel kannatanu kiiresti veest välja tõmmata.
/nginx/o/2025/03/05/16696751t1ha5b3.jpg)
Alates 1. märtsist on jääle minek keelatud Pärnu-, Lääne-, Saare-, Hiiu-, Rapla- ja Järvamaal.
Kõikidel huvilistel on veebirakenduse ILM+ kaudu kättesaadav info jää paksuse kohta eri siseveekogudel. ILM+ jääkaardile sisestavad värskeid andmeid eelkõige päästjad, kes veekogudel jää paksust mõõdavad. Ühtlasi on igal ilmaäpi kasutajal võimalik edastada vaatlusandmeid ohtlike ilmastikunähtuste kohta.
