GALERII ⟩ Laulupeo tuli rändas Pärnumaal küladesse, kuhu see polnud varem jõudnud

Täna hommikul võttis Pärnumaa trummipõrina, loitsu ja lauluga vastu peagi algava laulu- ja tantsupeo tule.

Juuli esimesel nädalal algava XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo "Iseoma" tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi õuel. Selle läitsid laulu- ja tantsupeo üldjuhid. Tule teekond kulgeb läbi kõigi maakondade, kuni jõuab pealinna 2. juulil. Pärnumaa hoida on laulu- ja tantsupeo tuli täna hommikust homme hommikuni.

Tule loovutamine ühelt naabermaakonnalt teisele käis Kõpus Soomaa meierei esisel platsil trummipõrina, laulu, loitsu ja õnnistusega. Viljandimaa laulu- ja tantsupeo koordinaator Evelin Kundla ütles, et loobub vägevast tulest kahjutundega, aga süda on tulvil liigutust. Pärnumaa esindajana tule vastu võtnud omavalitsuste liidu juht Lauri Luur lubas omakorda sütitada igas inimeses laulu- ja tantsupeo sädeme. Peale selle kinnitas ta, et järgmine põlvkond tuleb niisama südikas, tubli ja rahvakultuuri austav.

​Esimesse peatuspaika Pärnumaal, Kilingi-Nõmme kaskedega ehitud bussijaama, kus ootel juba pikk rivi tantsijaid-lauljaid ja pealtvaatajaid, jõudis peotuli punase uunikumauto ja jalgratastel rahvarõivais tantsupoiste ja -meeste saatel. Peoriietes tantsumehed saatsid tuld kondimootoritel linna algusest alates. Kohale jõudnud, tuli neil sadulast hüpata ja end tantsurivvi seada. Seejärel sai publik osa etteastetest, mida Kilingi-Nõmmest suurele peole pääsenud koorid, võimlemis- ja tantsurühmad pealinnas ühes teistega etendavad.

Bussijaam oli korraldajate teatel tule tervitamiseks sobiv koht, sest see paik ühendab inimesi ja seal luuakse ajutisi kogukond: sinna tullakse ja sealt minnakse. Samast kohast asuvad õige varsti pealinna teele kohalikud tantsu- ja laulupeolisedki.

Kontserti nautima tulnud rahva hulgas leidus neid, keda suurel peol esinemine ees ootab. Saarde kandist pärit, kuid Tallinnas elav Annika ühes tütre Lauraga seisavad peagi laulukaare all. Sama pere kolmas põlvkond ehk vanaema Eve, kes suurele kontserdile Tallinna minna ei plaani, tunnistas, et väike kodulinna kontsert tekitas temas päris peo tunde. Seda, et peotuju sisse tuli, möönis tütargi. "Ütlesin tulele, et kohtume laulupeol," tähendas Annika.

Pisikesele Ellile, kel vanust mõni aasta, meeldisid enim tantsijad. Miks, ei osanud ta veel põhjendada. Vanaema Katrinile meeldis kogu pidu, ta kiitis, et väga ilus oli.

Kilingi-Nõmmest lähetati peotuli teele taas rahvarõivais jalgratturitest saadetuna.

Järgmises peatuspunktis Lähkma külamaja juures harjutasid mehed oma küla pillimeeste mängimise järgi regilaulu juba enne peotule kohalejõudmist. Seal kamandati kõik meeshinged külamaja trepile laulma. Aga igaüks ei läinud. "Sa võid peksa mulle ka anda," vaidles üks vastu, "Mina ei taha ühtegi pilli!" Ei aidanud keelitaminegi, et "sa ei pea laulma, mine ja ole ilus".

Kui veel oli oodata jäänud kümme minutit, käis peaasjalikult ritta sättinud ja tuld ootavate naiste seast läbi kahin "tulevad!" ja mõne aja pärast järgnes väike pettumus, et "need pole nemad".

Laulupeo tuli saabus siiski õige pea: trummilöökide saatel. Vastu võttis selle Lähkma-Saunametsa külaseltsist Kadri-Aija Viik. Tema sõnutsi pole pole varem juhtunud, et laulupeo tuli nende külla jõuab.

Surju kooli õpetaja, kohaliku muusikaelu hing Ave Kartau tutvustas, et tuld tervitavad kohalikud kollektiivid: Surju naiskoor Kirekeel, rahvatantsurühm Surju Sõbratarid ja Lähkma küla pillimehed koos sõpradega. Kõik kolm pääsesid sellest piirkonnast laulu- ja tantsupeole.

Kartau tunnistas, et temal avanes võimalus esimest korda peotuld nii lähedalt näha. Alates kooliajast on ta osalenud laulupidudel ja hiljem korduvalt pillipidudel, aga tuld nõnda vastu võtta pole temalgi varem õnne olnud. "Seal (laulupeol, toim) olen näinud kuidas see süüdatakse, aga niimoodi, et siit kohapealt läbi käiks ... seda pole enne juhtunud," rääkis ta.

Ära saadeti tuli Lähkmalt tõrvikut käest kätte andes ja regilauluna "Hakkame, mehed, minema!" lauldes. Järgmise peatuspunkti Vaskräämani saatsid tuld kohalikud Surju küla mehed uunikummootorratastel, millest kõige vanem IŽ-350 aastast 1948.

Vaskräämal helilooja, koorijuhi ja organisti Mihkel Lüdigi sünnikohas tervitati laulupeo tuld võimsa tamme all tantsides ja lauldes. Olgu öeldud, et Tallinnas sütib suure peo tuli "Koidu" saatel, mille on kirjutanud Lüdig. Võimsa tamme istutas aga 1880. aastal poja sünni puhul tema isa.

Samas kõrval elav Marina Rannamägi rääkis, et Lüdigi sünnikohta, kus väljas tema mälestuskivi, külastatakse kuulsa helilooja sünniaastapäevalgi. Seega pole rahvasumm aia taga talle midagi uut.

Edasi viis tule teekond Seljametsa rahvamaja juurde ja sealt Sindi gümnaasiumini. Seejärel tervitati tuld kontserdiga Pärnus vast avatud Rääma silla juures. Pärast Pärnut peatuti tõrvikuga Audrus, Munalaiul ja Tõstamaal.

Pärast õhtust kontserti Varbla sadamas jääb laulu- ja tantsupeo tuli ööseks puhkama Varbla sadamahoonesse. Pühapäeva hommikul kell pool kümme antakse see Varbla sadamas Lääneranna segakoori laulu saatel üle saarlastele. Üle mere viib tule Kõiguste sadamasse ehk järgmisesse maakonda saarlaste purjekas, mida saadab Varbla merepäästjate kaater.