/nginx/o/2017/05/10/6645797t1hdf65.jpg)
Eelmise aasta novembris läbis ajakirjandust uudis, et sõltumatu Wim Deetmani komisjoni kogutud informatsiooni kohaselt on Hollandi katoliku kiriku lastekodudes ja internaatides aastail 1945–2010 seksuaalselt kuritarvitatud kuni 20 000 alaealist last.
Kui palju oli lapsi vägistanud kirikutegelasi, ei suutnud komisjon kindlaks määrata. Küll on uuringus kirjas, et 1990ndate lõpus ei kasutanud kohalikud piiskopid akuutse preestrite puuduse tõttu Roomast tulnud selgesõnalist soovitust eemaldada kirikust pedofiilsed jumalateenijad, kuigi juba kümme aastat varem oli teada, et preestriks on pühitsetud mehi, kes on kasutanud oma hoolde antud laste seksuaalseid teenuseid.
Katoliku kiriku kohutav seksipoliitika
Nagu Deetmani raporti paljastustest poleks piisanud, jõudis äsja ajakirjandusse veel üks kohutav detail katoliku kiriku seksuaalpoliitikast. Cornelius Rogge avaldas oma sõbra Henk Heithuisi (1935–1958) eluloo. Hollandi poisi vanemad olid alkohoolikud ega suutnud oma lapse eest hoolitseda. Seetõttu andsid nad pisipõnni katoliku kiriku hoole alla. Kuid Harreveldi St. Vincentiuse lastekodus ei hakanud mungad last kasvatama, vaid seksuaalselt kuritarvitama.
Süstemaatilist kasvandike vägistamist 1950. aastatel Harreveldis kajastatakse Deetmani raportiski. Kaks juhtumit on jõudnud kohtunike ette. Kuid selle kooli juhataja, keda Heithuis oma 1956. aastal tehtud kriminaalavalduses eriti süüdistab, saatsid kirikuisad Kanadasse, kus ta avas uue poisslaste kodu.
20aastase Heithuisi julge samm – süüdistus oma vägistajate vastu – ei tähendanud aga õigluse jaluleseadmist. Vastupidi. Kirikuisad süüdistasid avalduse tegijat homoseksuaalsuses ja preestrite-munkade veetlemises. Piinajad suunasid seaduse järgi alaealise noormehe Veghelis asuvasse roomakatoliku kiriku psühhiaatriahaiglasse St. Josephisse, kus ta tema enda ja vanemate nõusolekuta kastreeriti.
Professor Mart van Lieburg rõhutab, et kuigi homoseksuaalsust loeti sellal Hollandiski haiguseks, oli kastreerimine selgelt seadusega keelatud. Hiljem rääkis Heithuis, et peale tema oli sooritatud sama protseduur mitme teise nooruki kallal. Arst pani haiglas mängima heliplaadi, et poiste karjed ei kostaks operatsioonisaalist välja.
Kinnimätsimine
Saanud täiskasvanuks, visati Heithuis katoliku internaadist välja ja ta alustas tööd madrusena. Samal ajal kannatas nooruk kastratsiooni tagajärgede all, tal olid nii psüühilised kui hormonaalsed häired. Tõsiste terviseprobleemide tõttu lahkus Heithuis 1957 laevalt ja meldis ennast Hollandi konsulaadis Jaapanis.
Ijsbrand Rogge abiga tuli Heithuis tagasi kodumaale, kus Ijsbrandi vend Cornelius ja ema Thea võtsid haigestunud nooruki oma hoole alla. Hiljem rääkis Henk neile enda elust katoliiklikes lastekodudes, internaatides ja psühhiaatriahaiglas. Samuti näitas ta vendadele Roggedele kastratsiooni tulemusi. Nagu Cornelius Rogge ajakirjanikele rääkis, olid arstid “lõiganud ära tema sõbra suguelundid“.
1957 tegi Heithuis uue kriminaalavalduse, seekord arstide vastu. See on arhiivis säilinud. Süüdistuses mainib ta veel üheksa saatusekaaslase nime. Noormehel oli plaanis oma kohutavad mälestused vägistamistest ja kastreerimisest avaldada. Kuid ainult mõni päev hiljem sai Heithuis raskes autoavariis surma. Mis täpselt juhtus, kes tema autot kiirteel rammis, jäi välja selgitamata. Niisama müstilisel viisil kadusid hukkunu korterist kõik tema dokumendid. Politsei oli need kaasa võtnud ja hävitanud.
Pärast Heithuisi hukkumist ei olnud õiguskaitseorganid huvitatud tema kriminaalavalduse käsitlemisest. Roggesid ei soovinud aga ilma kadumaläinud tõendusmaterjalita keegi uskuda. Alles Deetmani komisjoni ettekande avalikustamise järel andsid vennad Rogged Heithuisi mälestused ajalehele NRC Handelsblad. Nüüdseks on katoliiklike jumalateenijate ohvri saatus teada kogu maailmas. Vatikan pole juhtumeid seni kommenteerinud.
Harreveldi skandaali on segatud hilisem Hollandi peaminister Victor Marijnen. Prominentne katoliiklik poliitik aitas kaasa sellele, et munkade vastu ei esitatud omal ajal süüdistust. Marijnen istus tollal katoliku kiriku lastekaitse juhatuses.
On selgunud, et Limburgi regioonis on 1950. aastatel kastreeritud alaealisi vanemate nõusolekuta, seda peamiselt katoliku kiriku haiglates. Ajaloolane ja Deetmani komisjoni liige Jan Bank rõhutas, et 1200-leheküljeline raport pole sugugi valmis, seega on õudust tekitavatele avastustele peagi lisa oodata.