Vee hind tõusis, nagu veefirma küsis

1. juulist tõuseb vee ja kanalisatsiooni tarbijahind AS Pärnu Vees ligikaudu 17 protsenti. Foto: Liis Treimann/Postimees

Pärnu vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna 17protsendises tõusus 1. juulist võib süüdistada konkurentsiametit, mis tarbijahinna tõstmise AS Pärnu Veele võimaldas, aga ainult kaudselt, sest hinna kergitamise taotluse esitas veefirma.

Konkurentsiameti pädevusse on antud suuremate Eesti veefirmade tarbijahindade kujundamine 2010. aasta sügisest. Tänavu aprillis kooskõlastas amet Pärnu Vee taotluse tõsta teenuse hinda ligikaudu 17 protsenti. Pärnu Vesi küsis konkurentsiametilt luba hindu kergitada mullu detsembris.

Uued tarbijahinnad hakkavad kehtima 1. juulist.

Viimati tõsteti Pärnu vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda 2009. aastal ehk kolm aastat tagasi, kui veevärgiteenus Pärnus kallines 4,9 protsenti.

Toonast hinnatõusu põhjendasid nii veefirma kui Pärnu linnavolikogu ja -valitsus vajadusega käivitada Euroopa Liidu veemajandusprojekt Pärnus ja katta selleks Pärnu Vee omafinantseering.

Hinnatõusuga kaasnes lubadus 2010. aastal vee hinda mitte kergitada. Ei kergitatudki, kuigi 2009. aastal kehtima hakanud hinnatõusu nullis veefirmale riigi tõstetud käibemaks, sest uutesse hinnamääradesse oli käibemaksu varasem, kaks protsenti madalam tase sisse arvestatud.

Uue hinna kehtestamisest hakati kõnelema üsna varsti pärast käibemaksu tõusu, pidades silmas 2011. aastat, sealjuures ei tohtinud varem koostatud vee hinna tõusu tabeli järgi järjekordne hinnakasv tulevikus ületada viit protsenti.

Tulevik on käes ja tänavune 17protsendine hinnatõus on 2012. aastal karm tegelikkus.

Jutt pole ainult Pärnust

Konkurentsiametile esitatud hinnataotluses küsis Pärnu Vesi uusi hindu kõikidele omavalitsustele, kus Pärnu veefirma opereerib, eraldi, seega Paikuse ja Audru vallalegi.

“Vastavalt seadusele kuuluvad Pärnumaal konkurentsiameti poolt kooskõlastamisele ka OÜ Sindi Vesi ja Sauga Varahaldusele Pärnu Vee poolt müüdava ja neilt kanaliseeritud reovee hinnad,” selgitas Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk. “Kuigi Sindis ja Saugas elanikele rakendatava vee hinna kehtestab nende vee-ettevõte ise, kooskõlastab selle ikkagi konkurentsiamet.”

Raha maetakse maasse

“Kõrgeim tulukus, mis konkurentsiamet on investeeritud kapitalilt veefirmadele 2012. aastaks lubanud, on 7,92 protsenti,” selgitas Suuk edasi. “Pärnu Vee poolt taotletud hinnatõusu tulukuse määr on 2,86 protsenti.”

Pärnu veefirma juht põhjendab hinnatõusu vältimatust Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahaga käivitatud veemajandusprojektiga kaasaskäiva omafinantseeringu tarbeks raha kogumisega.

“Astatel 2009–2014 vältava projekti omafinantseeringu summa on 7 740 222 eurot,” rääkis Suuk. “Kogu projekti maksumus on ilma käibemaksuta 24 860 900 eurot. Ehitatakse uusi ja asendatakse vanu torustikke 161,8 kilomeetrit, ehitatakse üheksa pumplat ja rekonstrueeritakse Mere tänava pumbamaja.”

Pärnu Vesi Eestis

Kuigi 17protsendine hinnatõus on tarbijatele karm, on tõsiasi, et Pärnus on vee hind Eesti madalamaid.

Eesti vee-ettevõtete liidu (EVEL) andmete järgi on Pärnu seisuga 1. jaanuar 2012 elanikele müüdava vee ja kanalisatsiooniteenuse odavuse edetabelis 12.–14. kohal. Kokku esitab EVELi tabel 38 vee-ettevõtte hinnanäidud.

EVELi andmete põhjal on Eestis keskmine joogivee kuupmeetri hind elanikele aastavahetuse seisuga 0.99 senti ja kanaliseeritava reovee hind 1.34 eurot kuupmeeter.

Pärnus on see 90 senti vee ja 1.49 eurot kanaliseeritud veepuhastamise eest.

Märkimist väärib, et Pärnu Vesi on Eestis väheste veefirmade hulgas, mis küsib ettevõtetelt ja elanikelt ühesugust tarbijahinda, mis peaks muutma rahvale veetarbimise odavamaks.

Enamikus Eesti vee-ettevõtetes see nii ei ole, kuigi riiklik nõudmine on selles suunas tehtud. Samuti pole Pärnu Vesi kehtestanud abonementtasu, mis tähendab, et kui pererahvas kodunt kaheks kuuks lahkub ja vett ei tarbi, on pere veearve null ja ta ei pea veefirmale maksma kraani olemasolu eest.

Hinda lubatakse hoida

Kuigi veeteenus on nüüd Pärnus ümber hinnatud ja seda on ajakohaselt kasvatatud, hirmutab veefirma aina uute investeeringutega.

“Pärnu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava kohaselt on ette nähtud investeerida aastatel 2012–2015 Tallinna maantee, Lille, Raba, Allika tänava sisse jäävasse elualasse veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamiseks 3,5 miljonit eurot,” avaldas Suuk. “Alates 2016. aastast Kirsi, Savi, Ehitajate tee vahelisel ala veetorustike ehituseks minimaalselt 2,34 miljonit eurot.”

Küsimusele, millal tuleb järgmine Pärnu Vee tarbijahindade tõus, vastas Suuk järgmist.

“Planeerime 1. juulil kehtima hakkavat hinda hoida vähemalt 2015. aastani, kui ei muutu olulised sisendid, eelkõige elektri hind,” lubas Suuk. “Kui muutub, ja see on olulise mõjuga, tuleb sellest teada anda konkurentsiametile, kus analüüsitakse sisendi mõju.”