/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnikohas toimus taasiseseisvumispäeva hommikul tavakohane ajalootund, millest võttis osa poolsada igas eas huvilist.
Pätsi platsil koguneti ajalootundi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti hümni kõlamise järel andis Tahkuranna valla aukodanik ja endine vallavolikogu esimees Andres Ilves põgusa ülevaate Pätsi (1874 Tahkurannas –1956 Buraševos) elust ja tema tehtud ajaloolistest otsustest ning Eesti riigi taastamise tähtusest. Üks Pätsi mõtteid, mille ta Venemaal vangistuses kirja pani, kõlab: oleme suutnud luua oma riigi, temale kuulub meie armastus, meie töö.
“Tahkuranna vald on uhke, et riigi esimene president sündis meie vallas, siin on talle mälestussammas, mis avati 1939, lõhuti 1940 ja taasavati muinsuskaitse seltsi algatusel 1989, aga meie riigi loojale puudub ausammas pealinnas,” nentis kõneleja.
Tahkuranna vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru rääkis, et tema teab Pätsu platsi juba poisist peale ja kuigi seal tehti omal ajal jaanituld ja mängiti palli, pole seda platsi kunagi unustatud.
“Rohkem võiks olla meie noorust kohal sellistel üritustel, nagu tavaks saanud ajalootund,” märkis Metsaoru.
Kandlepalu esitasid Võiste tüdrukud Maritte-Greteliis Saks ja Marliis Miilimäe, kes õpivad Pärnu muusikakoolis.
Kolmandat aastat 20. augustil peetud ajalootund lõppes tavakohase ühislauluga “Mu isamaa armas”, mille eeslauljad olid kohalikud muusikud Ilmar ja Alta Tõnisson.
Pätsi ausammast jäid kaunistama lilled ja rahvusvärvides pärg ning põlema meenutusküünlad.