Kultuurikorraldust õppivad noored ideede puudust ei karda

Hannele Kännule (vasakul) ja Merli Antsmaale on Pärnu keskraamatukogu tuttav ja armas paik, kus nii mõnigi nende mõte reaalsuseks saanud. Foto: Urmas Luik

Pärnust pärit Merli Antsmaa ja Hannele Känd leiavad, et kultuur aitab hingata. Sama nime kannab nende loodud mittetulundusühing.

Kultuurikorraldust õppivate noorte viimane ettevõtmine oli eelmisel nädalavahetusel Pärnu keskraamatukogus ja Teatrikohvikus toimunud “Sume suvelõpp”, millega tähistati vanavanemate päeva.

Mõlemad neiud peavad oluliseks põlvkondade sidet ja esivanemate kultuuripärandi jäädvustamist. Suvelõpu ürituselgi pakuti kuulamis-, vaatamis- ja tegutsemisrõõmu nii vanemale põlvkonnale kui lastelastele.

Kultuur ja noortevahetus

Sõbrad-mõttekaaslased Merli ja Hannele on käinud 10. klassist alates koos koolis: algul Sütevaka humanitaargümnaasiumis, siis Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorralduse erialal ja praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemia magistrantuuris õppides.

Kolm aastat tegutsenud MTÜ Kultuur Aitab Hingata (KAH) tehti selleks, et kultuuri “korraldada” mitte ainult paberi peal, vaid reaalselt projekte ellu viima õppides. Samuti on MTÜ teistele noortele kultuurikorraldajatele kanal, mille kaudu oma mõtteid teostada.

Ühingusse kuulub kuus liiget ja kui midagi toimumas, aitavad kaasa kõik, kel parajasti võimalik. Vahel sõbrad ja õpingukaaslased, vahel pereliikmed kooke küpsetades ja lastele jutte rääkides.

KAH on Pärnus tuntud, kooliõpilastele mõeldud teatri- ja mälumängusarja “Gulliver” eestvedaja. Korraldatud on tudengite teatripäevi, kontserte ja noorte pärimusmuusika bändide päevi. 2010. aastal anti välja teatritudengite ansambli NolensVolens esimene plaat. Vägevaks kogemuseks nimetas Hannele sel suvel Õisu mõisas lavale toodud detektiivlavastust “Pulm”, kus osalesid nii kultuuriakadeemia tudengid kui kutselised näitlejad.

Peale kultuuri kuulub KAHi tegevusvaldkondade hulka Eesti noorte saatmine Euroopa rahvusvahelistesse noortevahetusprojektidesse, harimaks end keskkonnakaitse, säästva arengu, demokraatia, multikultuursuse ja kultuuritavade vallas, õppimismeetodiks loovad ja aktiivsed, mitteformaalsed viisid.

Pärimus on oluline

Merli ja Hannele tegutsevad praegu küll suures osas Tallinnas ja Viljandis, kuid mõlemad peavad Pärnut endiselt armsaks ja püüavad siinsesse kultuuriellu oma panuse anda. Suvepealinnas korraldatakse midagi siis, kui tekib idee, jätkub aega ja leidub sobiv koht. Koostööd tehakse keskraamatukogu, Kunstide maja, Sütevaka kooli ja Teatrikohvikuga.

Sel suvel organiseeris Merli Pärnu noortele linnalaagri “Foto minult sinule”, kus katsetati eri pildistamisnippe. Näitus on oktoobri alguseni üleval Port Artur 2 kolmandal korrusel ja liigub edasi laagris osalenud noorte koolidesse.

Merli on fotograafiahuviline olnud 2006. aastast. Kaks aastat tagasi pani ta kokku näituse “Üle ühe põlve” iseenda ja oma aastaid tagasi Häädemeestel fotograafiametit pidanud vanaisa Kalju Mihkelsoni fotodest.

Vanavanemate, nendega seotud lugude ja suulise pärimuse teemad on tähtsad mõlemale neiule. “Meie eesmärk on propageerida ja tunnustada vaimset pärandit ning nende kandjaid, inimesi, kel on erilisi oskusi või põnevaid lugusid rääkida,” seletas Hannele. “”Sumeda suvelõpu” üritused ja Merli fotonäitus sobivad just nende raamide sisse.”

Koostöös Eesti folkloorinõukogu noortekojaga on Merlil ja Hannelel plaanis organiseerida Häädemeeste vallas töötube, et ärgitada kohalikke noori oma vanavanematelt pärimust koguma.

“Tihti arvatakse, et pole midagi väärtuslikku öelda või jagada, kuid tegelikult on kõigil oma mälestused ja jutud, mis väärivad jagamist,” kinnitas Merli. “Võiksime oma vanavanemaid rohkem kuulata.“

“Pärimus on juured ja väärtused, mis on olnud enne mind ja loodetavasti jäävad ka pärast mind,” nõustus Hannele. “Mul on imeline ja müstiline mõelda, et seda laulu on laulnud varem minu vaarvaarvaarvaar…isa või sellesarnast rõivast on kandnud keegi ammustest aegadest ja see on siiamaani samasugune. Hämmastav ja külmavärinaid tekitav!”

Publikunupud

Merli ja Hannele käivad meelsasti teiste korraldatud üritustel. Viimase aja positiivsete elamustena mainis Hannele Pärnu kontserdimajas toimunud noortekontserti “XX sajandi muusikaeksam”, Merli kiitis “Augustiunetust” ja Feisti kontserti Kadrioru roosiaias, kus tegijad suutsid omavahel ühendada kvaliteetse sisu, kauni kontserdipaiga ja teadliku publiku.

Kuidas noortel endal õnnestub oma üritustele publikut saada?

“Tuleb leida see nupp, mis rahvale huvi võiks pakkuda,” teadis Merli oma kogemustest. “Pärnakad on vahel mugavad ega viitsi kodunt välja tulla, kui näiteks vihma sajab. Aga alati polegi suur rahvahulk omaette eesmärk, väiksema seltskonnaga on lihtsam hakkama saada.”

“Mõnikord aitavad publikut koguda staarid,” tähendas Hannele. “Eelmisel “Sumedal suvelõpul” tuli palju rahvast raamatukokku Epp ja Justin Petronet kuulama ning publikut jätkus ka järgmistele üritustele. Mõnikord on magnetiks tasuta sissepääs.”

Enamasti teevad nooredki organiseerimistööd tasuta. “Tore, kui keegi pärast üritust tuleb ja tänab, küsides, kas varsti jälle midagi toimub,” ütles Merli. “Rõõmu teeb seegi, kui noored välismaalt õpilasvahetusest tulevad, silmad säramas ja ideedest tulvil,” lisas Hannele.

Oma tuleviku soovivad mõlemad neiud endiselt kultuuriga siduda: Hannele tahaks ülikoolis õppejõutööd teha ja panna end proovile mõnes unistuste ettevõtmises. Näiteks osaledes Edinburghi teatrifestivali laadse suursündmuse korraldamisel või mõne kohaspetsiifilise teatriprojekti väljatoomisel. “Viimasel ajal tõmbab mind järjest rohkem kogukonna teema ja selle edendamine eri ettevõtmistega, mis ei pea just tingimata kultuuriga seotud olema,” avaldas ta.

Merli sooviks osaleda Eesti kultuuripoliitika kujundamises, tegelda mõne maapiirkonna arendamisega ja välja kujundada noorte kultuurharidusliku programmi, mille kaudu on võimalik kultuuriasutuste ja koolidega koostööd teha.

“Tahaksin muuta paljude inimeste suhtumist, et kultuur on vaid kunst, film ja teater,” avaldas Merli. “Kultuur on palju laiapõhjalisem, kui arvatakse, see hõlmab toitu, pärimust, riietust ja üleüldist elamise viisi,” täiendas Hannele.