Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2012/09/20/1329672t1h488a.jpg)
Kunagises Merekülas taastavad ärksad kohalikud kivi, mille Uulu parun Stael von Holstein püstitas tänuks tsaariperekonna külaskäigu eest ja rajas selle ümber kauni vaatega paika roosiaia.
Ettevõtmise algatanud MTÜ Külaselts Pulverki üks asutajaid, kohalik elanik Marju Pulst mäletab lapsest peale, kuidas liivasest pinnast paistis välja suur sile kivi, mille peal oli tore mängida, ja kohalikud kutsusid seda paika roosimäeks.
Hoogu ajaloolise mälestusmärgi taastamismõttele andis kohalik mees Henn Saar, kes selgitas välja, et Peterburiga heades suhetes Uulu parun võttis siinsamas 1880. aastal vastu kõrgeid külalisi – Romanovite perekonda, sealhulgas tulevast tsaari Aleksander III-t.
“Romanovite perekond puhkas Haapsalus ja kuna Uulu parunil olid tsaariperega head suhted, siis nad siia talle külla tulidki,” mainis Saar.
Saare jutu järgi oli ülikõrgete külaliste vastuvõtu tagamõte see, et von Holstein tahtis kaevata Uulu kanalit, vajas selleks finantsabi ja saigi 20 000 kuldrubla. Parun kasutas tsaariraha sihipäraselt, ehitas kanali ja taastas Uulu muuli. Tänutäheks pani roosiaia kõrgeimale kohale müraka, ligemale kümmetonnise maakivi ja sellele valgest marmorist plaadi.
“Esimese maailmasõja ajal kaevasid sõdurid siin kaevikuid ja lasid kivi ilmselt 1914. aastal maasse ja lõhkusid saksakeelse plaadi. Ilmselt oli siin tsaarisoldatitel mõni ülemus, kes ei sallinud paruneid,” arutles Saar.
Kohalikule külaseltsile on oluline piirkonna korrastamine ja ühe rahvasuus põlvest põlvest kõneldud paiga väärtustamine. Seda enam, et kaunis kohas toimus 1867. aastal Pärnu kihelkonna laulupidu, esimene omasugune Eestis.
Saksapärasest sõnast “Bollwerk” (eesti keeles kaitsevall) on rahvasuhu mugandatud Pulverk, mille külaselts nimeks võttis. Seltsi liikmed on kõnealuse ettevõtmise edendamise eest tänulikud mitmele inimesele, kes mõttega kaasa tulid ja nägid piirkonna võimalusi maapõue sügavusest välja toodud kivist kaugemale. Need on pärandkultuuride kaardistaja Vaike Pommer, RMK Surju metsandiku metsnik Jüri Kõresaar, keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni metsanduse asjatundja Küllike Koger. Plaadi valmistavad Lova talu kiviraidurid ja avamine rahvasuhu jäänud roosiaias toimub 29. septembri pärastlõunal.
“Kõigepealt raiusime selle platsi siin võpsikust välja, vanast ajast on jäänud sirelid ja akaatsiad, kivi aitas maa seest välja Raivo Kuusemets oma masinaga, edaspidi tahaksime selle roo siit merekaldalt ära niita, et vaade muulile oleks ilus,” rääkis Marju Pulst, kelle mõtte- ja töökaaslased olid kaasa Heino Pulst ja külaseltsi esinaine Reet Sai.
“Tahame, et ausamba restaureerimine oleks ajaloolise fakti meenutamise kõrval tähiseks muudatustele meie praeguses külaelus,” kirjutas Reet Sai Tahkuranna valla ajalehes ja ärgitas arutlema Mereküla kandi edendamise üle.
