Lastekaitseühing seljatas kohtus vabakooli seltsi

Kui keegi inetust konfliktist üldse võitis, oli see Toomas F. Aru ise, kellest Pärnu kammitsaist pääsenuna on saanud Luunja kultuurimaja direktor. Foto: Sille Annuk / Postimees

Ligi kolm aastat tagasi lahvatanud skandaal, kui Pärnu toona väikese vabakooli selts viskas oma ruumides tegutseva noortekeskuse toonase juhtfiguuri Toomas F. Aru üleöö välja ja lõpetas sellega ühtlasi lepingu Pärnu lastekaitseühinguga, leidis kohtuliku lahenduse.

Nimelt rahuldas Pärnu maakohtu kohtunik Maili Tartu läinud reedel lastekaitseühingu hagi. Ehk tunnistas õigustühiseks otsuse, millega selts 2010. aasta 10. veebruaril lepingu üles ütles ning Arule kaks päeva enda ja lastekaitseühingu vara keskusest väljaviimiseks andis.

Ükski Arule pandud süüdistustest, millele lepingu erakorraline ülesütlemine tugines, ei leidnud kohtus tõendamist.

Maine sai rikutud

Arule esitatud süüdistused olid pehmelt öeldes rängad: alustades noortekeskuse raha omastamisest, keskuse aparatuuriga endale ja kolmandatele isikutele raha teenimisest kuni poiste ja tüdrukute verbaalsel teel seksuaalse ahistamiseni.

“Meie (lastekaitseühingu, A. P.) maine solgiti ära, minu maine solgiti ära: süüdistused olid rämedad, aga samal ajal üldsõnalised,” sõnas Aru, lisades, et nüüd tuleb mõelda, kas ta ei peaks ehk maine kahjustamise pärast järgmist hagi esitama.

See, et asi üldse kohtusse läks, on Aru hinnangul suuresti Pärnu linnavalitsuse haridusameti “teene”, kuna see ei pidanud Pärnu linna noori vahetult puudutava konflikti tekkides vajalikuks ega võimalikuks sekkuda ja mõistlikke lahendusi leida. Vaatamata sellele, et lastekaitseühing 16. veebruaril selle ettepanekuga haridusameti poole pöördus. “Nad oleks pidanud kokku kutsuma ümarlaua, et arutada, mis edasi saab, kas vahetada mind välja või … Aga see situatsioon, kuhu lastekaitseühing pandi, on väga nilbe,” selgitas Aru, mida ta haridusametilt kui noorsootööd kureerivalt instantsilt oodanuks.

Linnavalitsus distantseerib end

Tegelikkus oli risti vastupidine. Linnavalitsuse jurist aitas vabakooli seltsil lepingu ülesütlemise akti koostada, nagu seltsi juhataja Kauni Sillat kohtuski tunnistas.

Nüüd eelistab Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Andrus Haugas ennast ja kogu osakonda konfliktist distantseerida. “Selle otsuse leping lõpetada tegi ikkagi MTÜ Väikese Vabakooli Selts,” sõnas Haugas. “Kui leping lõpetati, ei saanud meie ju seda enam õigustühiseks pöörata,” sõnas Haugas, andes mõista, nagu oleks lahvatanud konflikt jõudnud haridusosakonnani alles siis, kui oli hilja midagi ette võtta.

Ent päris nii lood ei olnud. Haugas kohtus 2010. aasta 4. veebruaril noortekeskuse 13-liikmelise siseopositsiooniga. Neli päeva hiljem esitas sama noorterühm linnavalitsusele avalduse, millega paluti lõpetada MTÜ Pärnu Lastekaitseühingu ja Toomas F. Aru tegevus Pärnu vabaajakeskuses seoses usalduse ja edasise koostöö võimalikkuse puudumisega.

Kulus kaks päeva ja vabakooli selts lõpetaski ühepoolselt lepingu – asjaolu, mis lubab Arul uskuda, et seda ei tehtud ainult linnavalitsuse teadmisel, vaid soovitusel.

Küll ei saa Haugase sõnutsi öelda, et mingit dialoogi haridusameti ja lastekaitseühingu vahel ei tekkinud. Üksnes otsused langetati ja viidi tema mäletamist mööda ellu nii kiiresti, et kõiki plaane ei jõutud ellu viia. Sellele vaatamata olevat Haugas tollal korduvalt Aruga kohtunud, et mõistlikke lahendusi leida.

Üht sellist kohtumist Aru mäletab. “Andrus Haugas ütles väga ilusasti meie juristi juuresolekul, et kui lastekaitseühing peaks kohtusse minema, on edasine koostöö võimatu,” meenutas ta. Ja tõepoolest, nüüdseks ongi lastekaitseühing, mis kaheksa aastat Pärnu noorte vaba aja sisustamisse panustas, siin oma töö sisuliselt lõpetanud.

Midagi ei muutu

Mis puutub noortekeskuse tegevusse pärast Aru väljaviskamist, siis sellele pole Haugase hinnangul midagi ette heita. “Ma ei saa nüüd väita, et midagi oleks muutunud väga oluliselt paremaks, aga ma väidan seda, et kindlasti ei ole midagi muutunud ka halvemaks,” kinnitas ta. Haugase andmeil on noortekeskuses tegutsevate muusikaliste kollektiivide hulk viimastel aastatel isegi kasvanud. Tõtt-öelda see nõnda ei ole: noortekeskuse kodulehe järgi harjutab seal 25 bändi, Aru lahkudes oli neid 39.

Aga olgu, kuidas on, igatahes on noortekeskus Sillati kinnitusel Aru lahkumisest ainult võitnud. “Jah, noortekeskus on ilma Toomas F. Aru ja lastekaitseühinguta parem koht,” avaldas ta arvamust, et isegi see 1600 eurot kohtukulusid, mis seltsil nüüd kohtuvaidluse kaotajana maksta tuleb, on seda väärt.

“Kui mina oleks pidanud Toomas F. Aru tööle võtma, siis mina ei oleks kindlasti sellist inimest sinna tööle võtnud,” väljendas Sillat selge sõnaga enda negatiivset eelhoiakut Aru suhtes, kellega ta oma sõnutsi ei lubaks kokku ühtki oma viiest lapsest.

Kohtu võetud seisukohtki ei muutnud Sillati hoiakuid. “Kohtunik ei ole ilmeksimatu, ju siis tema arvas niimoodi. Temal on see õigus niimoodi arvata ja meie arvame teistmoodi ja meil on ka õigus niimoodi arvata,” jäi ta endale kindlaks.

“Kui ma peaksin selle otsuse uuesti tegema, siis ma teeksin ikka selle otsuse,” märkis Sillat, et ei kahetse lepingu ülesütlemist. “See oli õige otsus, iseasi, kui õigesti me seda administreerisime,” lisas ta.

Sellega on Arugi päri, kuid tema arvates on see lugu pigem kurb. “Noorte vabaajakeskuses ajab vabakooli selts oma asju täpselt sellisel kujul, nagu ta ajab, haridusametis on täpselt needsamad inimesed tööl ja kogu see asi läheb edasi,” hindas ta.