Ajal, mil koos majanduse jahtumisega on näiteks Eesti maaülikoolis jahtunud tudengite huvi kinnisvara või ehitusega seotud erialade vastu, pole Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktori Garri Raagmaa kinnitusel siinsete tudengite maitse-eelistused muutunud.
Avatud uste päeval oli niisama palju rahvast kohal nagu eelmisel aastal. Ja 2008 oli meil ajaloo parim vastuvõtt, nii et pidime loenguteks Tervisest suure auditooriumi rentima – endale ei mahtunud ära!
Turismi- ja hotelliettevõtlus ning eriti projektijuhtimine on praegu erialad, mis kiiresti muutuvas majanduses annavad hea aluse just ennekõike paratamatult kasvava teenindus- ja rahvusvahelise ettevõtluse valdkonnas: oskuse hakkama saada kiiresti muutuvate olude ja multikultuurse keskkonnaga.
Sotsiaaltöö korralduse ettevalmistusega inimeste järele kasvab samuti vajadus, sest Eesti ja kogu Euroopa vananeb.
Pigem aga imponeerime tööandjatele sellega, et püüame muuta tudengite hoiakuid: suhtumist töösse ja klientidesse, käitumist ja sotsiaalseid oskusi, mida treenime nii spetsiaalsete kursuste kui praktikatega.
Seni veel mitte. Tegime just inventuuri ja olulist erinevust eelmiste aastate väljalangemusega ei ole. Aga kriis ei ole ju veel kätte jõudnud, probleemid hakkavad inimestel siis, kui töötu abiraha langeb.
Teisalt oleme võitnud rida täiendusõppekonkursse ja see valdkond peaks just Euroopa Sotsiaalfondi avanevate vahendite toel oluliselt kasvama.
Eks me hoia arengusuundadel silma peal. Loomulikult käib meil kogu aeg töötajate töökoormuse arvestus ja selle põhjal korrigeerime palku.
Aga meie põhimõte on: pigem karta väikesi tulusid kui suuri kulusid. Oleme ehitanud aastaid endale arenguosakonda projektijuhtimise kompetentsi ja meil on praegu „torus” rida projektitaotlusi, et lisavahendeid hankida. Ja seda teeme koostöös Pärnu oskusteabe keskuste teiste partneritega: Pärnumaa ettevõtlus-arenduskeskuse, kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse, Pärnu linna ja omavalitsusliidu, maavalitsuse, Pärnumaa suuremate ettevõtete ja nende organisatsioonidega.
Nii et pigem hoiame positiivset joont ja püüame saadaval oleva raha „koju tuua”.
Kui ülemaailmset veeuputust ei tule, siis ei midagi sellist. Kohvik on meil pealegi allhankija, me ei pea seda ise. Küll oleme kulutustes mõistagi tagasihoidlikumad kui paar aastat tagasi ja näiteks välissõitude raha tuleb inimestel üldjuhul endal välja ajada. Õnneks on erinevaid mobiilsusprogramme arvukalt. Noortele pakume „krõbedamat” õpet praegu Pärnu linna toel, aga loodame leida ka lisavahendeid riiklikest ja Euroopa Liidu programmidest.