Pärnu maavanem kehtestas Via Baltica Pärnu maakonna planeeringu täpsustatud teemaplaneeringu Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 78kilomeetrisel lõigul.
Maavanem kehtestas Via Baltica trassi täpsustatud teemaplaneeringu
9. oktoober 2012, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planeeringualaks on riigi põhimaantee trassikoridor, mis hõlmab Pärnu maakonda läbiva Via Baltica maanteed ning selle lähimõjuala Pärnu ja Sindi linnas ning Halinga, Are, Sauga, Paikuse, Tahkuranna ja Häädemeeste vallas.
Via Baltica trassikoridori valik Tallinna-Pärnu-Ikla maantee kilomeetritel 92-170 keskendub liikluse sujuvuse ja ohutuse, teekasutajate teenindamise ning liikluskeskkonna taseme parandamisele.
Alates Rapla maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni planeeritud esimese klassi maantee on 2+2 sõiduraja ja sõidusuundadevahelise eraldusribaga, kus trassikoridori laius on 650 meetrit. Trassikoridoris paikneb 150 meetri laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Planeeritud on lahendused maantee esimese klassi nõuetele vastavusse viimiseks, sealhulgas trassikoridori paiknemine, eritasandiliste liiklussõlmede, põhimaantee rekonstrueerimisega kaasnevate kogujateede, jalg- ja jalgrattateede rajamine jms.
Liiklusprognoosist ja looduskaitselistest piirangutest lähtuvalt on Via Baltica alates Uulu-Valga ristmikust kuni Häädemeeste ristmikuni planeeritud madalama, kolmanda klassi maanteena, kus trassikoridori laiuseks on 420 meetrit, milles paikneb 120 meetri laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Selles lõigus Via Baltica jääb üldjuhul olemasoleva teemaa piiridesse, planeeritud on meetmed liikluse ohutuse tõstmiseks ja sujuvuse parandamiseks.
Planeeritud uus Pärnu suure ümbersõidu trass algab Via Baltica kilomeetrilt 118 ning jõuab praegusele teele tagasi kilomeetril 141. Esimeses etapis ehitatakse Pärnu suur ümbersõit välja kolmanda klassi maanteena. Ümbersõidu väljaehitamine saab toimuda alles pärast seda, kui liikluskoormus praegusel Pärnu linna läbival trassil ületab taseme, mis projekteerimisnormide kohaselt nõuaks sinna täiendavate investeeringute tegemist.
Teemaplaneeringuga luuakse eeldused rahvusvaheliste ja regionaalsete ühenduste pidamiseks põhja-lõuna suunal Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Kesk-Euroopa vahel. Via Baltica viiakse vastavusse Eesti põhimaanteede ja rahvusvahelisse transpordivõrku kuuluvale liiklusrajatisele esitatavatele standarditele. Hea ja turvaline ühendus loob uusi arenguvõimalusi maantee lähedusse jäävatele kohalikele omavalitsustele.
Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused lähtuvalt planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning sujuvaks ja ohutuks liiklemiseks vajaliku maantee väljaehitamise vajadusest.
Teemaplaneeringu koostamise käigus on tehtud mitu uuringut: maantee ja sellel olevate rajatiste seisukorra hindamine, liiklusohutuse analüüs, liiklusuuringud, tasuvusanalüüs, finantsanalüüs, tulemuslikkuse analüüs.
Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ja kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.