Vändra peremajade elanikud jõudsid kohale

Foto: Ants Liigus

Eelmisel nädalal käis Vändra Kodu peremajade vahel pidev askeldamine: eri hooldekodude töötajate saatel astusid esimest korda üle oma uue kodu läve sealsed asukad, hoonete ette vurasid kaubikud, millest majadesse laaditi elanike maist vara.

Osa klientidest olid silmanähtavalt õnnelikud ja rahul, teised jällegi rutiini muutusest ärevil ja vaiksed.

Teiste hooldekodude töötajad imetlesid uusi peremaju ja tunnistasid, et vaatepilt teeb kadedaks. Koluvere hooldekodu tegevusjuhendaja Varje Laidsaar tõdes, et jätab oma hoolealused Vändrasse kerge südamega. Nii on jõudnud Vändra Koju inimesed Saaremaa Sõmera, Harjumaa Valkla, Põltsamaa Võisiku, Tori-Jõesuu, Läänemaa Koluvere, Lääne-Virumaa Imastu hooldekodust ning suletavatest Raplamaa Mõisamaa ja Lääne-Virumaa Aavere hooldekodust.

Kõik on uus

Igas majas elab kümme psüühilise erivajaduse, nii vaimupuude kui psüühikahäirega täiskasvanut. Kokku on kliente 50, nende seas 26 meest, ülejäänud on naised ja neli hoolealust liiguvad ratastoolis.

Neljas peremajas elavad suuremal ja vähemal määral toime tulevad psüühilise erivajadusega ja ühes majadest erihooldust vajavad liitpuudega inimesed.

Tööle on palgatud 20 tegevusjuhendajat, peale nende direktor Lembi Uulimaa parem käsi vanemtegevusjuhendaja Anneli Kärtmann.

Kuus tegevusjuhendajat osaleb praegu töötukassa rahastataval erialasel koolitusel, kahel töötajal on sobiv ettevalmistus olemas ja neli õpib kõrgkoolis mõnd teemakohast eriala.

37aastane Lembi Uulimaa on kahe kõrgharidusega: õppinud riigikaitseakadeemias korrektsiooni ja Mainori kõrgkoolis ärijuhtimist. Ta on töötanud 13 aastat Vändra vallavalitsuses sotsiaalnõunikuna. “Uue asutuse loomine on olnud hästi huvitav protsess. Kõik on uus – see mind motiveeribki,” lausus Uulimaa.

Elanike käsutuses on avar, ligemale 100ruutmeetrine kööginurgaga elutuba. Toitu tuuakse kaks korda päevas Tori-Jõesuu hooldekodust, hommikupudru keedavad valmis tegevusjuhendajad.

Igas Vändra Kodu majakeses on kaheksa ühekohalist ja üks kahekohaline magamistuba ning kaks duširuumi, panipaigad, majandusruum, kus saab pesu pesta, triikida ja hoida.

Igas hoones on gaasküttel katlamajaga vesipõrandaküte, mis ei sõltu alevi keskkütte sisselülitamisest.

Direktor rääkis, et praegu ilmnevad majade väiksemad ehitusvead, talv paneb küttesüsteemi proovile. Puudusi parandatakse garantii korras kahe aasta vältel.

Uulimaa kutsus Vändra elanikke annetama kodu sisustamiseks lauanõusid, mööblit ja muid esemeid, mis aitavad elamist kodusemaks muuta. Sellele üleskutsele reageeriti ja direktor tänab kõiki annetajaid.

Haljastatud ja asfalditud

Psüühilise erivajaduse, nii vaimupuude kui psüühikahäirega täiskasvanud inimesed, kes ise toime ei tule, elavad kogu Eestis eri tingimustes: mõnel pool juba uutes või renoveeritud, kuid osalt vanades mõisa- või nõukogudeaegsetes hoonetes.

Aastaks 2015 on riik seadnud sihi rajada 11 peremajade põhimõttel asutatud hooldekodu psüühilise erivajadusega inimestele. Üle 26 miljoni euro mahus projekt, mida rahastavad Euroopa regionaalarengu fond ja Eesti riik, võimaldab ehitada kokku 55 kümnekohalist peremaja. Ehitustöid koordineerib sotsiaalministeeriumi haldusalas olev ja 100 protsenti riigi kapitalil põhinev AS Hoolekandeteenused. Hoolekandeteenused loodi selleks, et koondada Eesti erihooldekodude juhtimine ja haldamine ühe katuse alla.

Vändra majad projekteeris Innopolis Insenerid OÜ, arhitektuurilahendus valmis arhitektuuribüroos Dimensioon OÜ. Mainitud firma on kavandanud kuus küla, kus kerkivad ühesugused majad. Ebatavalisena mõjuvad elamute seinad ja katused on kaetud kuuse- ja männikimmkattega, mis on uudne katmisviis.

Vändra Kodu ehitasid AS Nordecon ja AS Eston Ehitus. Majad läksid maksma 2,16 miljonit eurot. Sellest lõviosa tuleb Euroopa regionaalarengu fondist, ülejäänud Eesti riigi eelarvest.

Rajatud on teed ja külvatud muru ja Vändra Kodu avamisele palutakse külalistel tuua kaasa puid-põõsaid, mida uuselanikud istutada saaksid.

Vändra Kodu elanikud ei jää kõrvale alevi elust: nad kasutavad kohalikke spordi- ja kultuurivõimalusi, perearsti teenust ja löövad kaasa alevirahva ettevõtmistes.

Peremajadel põhinev küla ei ole kinnine territoorium ja sealsed asukad liiguvad ringi nii omapäi kui tegevusjuhendajatest saatjatega.

Kõikide peremajade elanikud teevad majapidamistöid, võimalusel muudki tööd ja vaba aja sisustab igaüks oma meele järele.