Pärnu päev Toompeal tõendas huvide erinevust

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikogus toimus Pärnumaa saadikurühma algatusel esimene Pärnu päev, mille põhiteemad olid üleriigiliseks kõneaineks tõusnud Sindi pais, rahvusvahelise raudtee Rail Baltic rajamise kava, muutused koolivõrgus.

Pärnumaa 20 omavalitsusest saatis Toompea-kohtumisele oma esindajad15. Pärnumaalt parlamenti valitud seitsmest inimesest oli kohal neli.

“Kohtumise eesmärk oli luua üldpilt Pärnumaa probleemidest nii, nagu need on tõusnud riigi tasandile,” mainis kokkusaamise algataja, riigikogu keskkonnakomisjoni ja riigieelarve kontrollkomisjoni liige Annely Akkermann.

Päeva teemasid vedasid Herki Tuus keskkonna-, Miiko Peris majandus- ja kommunikatsiooni- ning Kalle Küttis haridusministeeriumist.

Pärnumaa saadikurühma liikmed Annely Akkermann, Kadri Simson, Marianne Mikko ja Jüri Jaanson rääkisid tööst komisjonides ja 2013. aasta riigieelarvest, mida parlament hakkas samal päeval arutama.

Kohtumisel ilmnes pärnumaalaste huvide erinevus piirkonniti. Näiteks Sindi pais asub Sindis ja selle tulevik huvitab rohkem kalandusega seotud rannaäärseid valdu. Rail Balticut hakatakse planeerima läbi mõne valla, aga see mõjutab kogu maakonda.

“Mul endal on kahju, et ei tekkinud põhjalikumat arutelu haridusvõrgu üle. Minu arvates vajab Pärnumaa riigigümnaasiumi kui haridusasutust, aga mitte kui hoonet, sest koolimajadest Pärnumaal puudu ei ole,” selgitas Akkermann.

“Pärnumaal on väga hea koolivõrk, aga mul on mure, et laste arvu vähenedes ei suudeta teha koostööd koolivõrgu ümberkujundamiseks vastavalt laste arvule ja ajakohase hariduse kvaliteedinõuetele. Ma tõesti kardan, et riigigümnaasiumi loomiseks lüüakse kopp maasse, investeeritakse jälle betooni ja klaasi, selle asemel et investeerida õppeprotsessi, kas või õpetajate palka ja prestiiži tõstes,” lisas Akkermann.

Kokkusaamise eestvedajana tõdes Akkermann, et mõnikord on vaja vaadata Pärnumaad distantsilt, terviklikult, vallapiirideta. Ta lisas kaks näidet keskkonnakomisjoni tööst.

Läinud nädalal arutati jäätmeseaduse muudatusettepanekuid, ühe neist oli teinud OÜ Paikre, soovides lubada valdadel korraldada jäätmevedu oma ettevõtete kaudu. Teisipäeval arutas keskkonnakomisjon metsaveoautode massipiirangu tõstmist, mis põrkub maanteeameti vastuseisule.

“Kujuteldamatu on, et maanteeamet ehitab Euroopa Liidu raha eest Eestisse teid 1983. aastal Nõukogude Liidus kehtinud riikliku standardi ehk GOSTi järgi, millest Venemaa ise loobus juba 2001. aastal. Need teed ei kanna tänapäevaseid ettevõtlust teenindavaid autosid,” märkis Akkermann.

Pärnu päeva korraldati riigikogus esimest korda ja teadaolevalt ei ole teiste maakondade omavalitsusliidud organiseeritult parlamenti külastanud. Võibolla saavad nad oma valijatega kokku enda esindatavates maakondades.

“Omavalitsuste liit ja kauaaegsed kolleegid on mulle südamelähedaseks jäänud ja Pärnumaa saadikuna pean väga oluliseks Pärnumaa probleemide fookuses hoidmist, nii et korra aastas katsun korraldada oma saadikurühmale kohtumise Pärnumaa omavalitsusjuhtidega,” selgitas Akkermann, kellel riigikokku jõudes oli tosina-aastane kogemus Kihnu vallavolikogu ja -valitsuse liikme ning Pärnu abilinnapeana.

Kohtumisel osalenud Sindi linnapea Marko Šorin nentis, et iga kohtumine annab mõtteid ja Toompeal käiku ei saa lugeda mahavisatud ajaks. Kuid Pärnumaa omavalitsuste juhid eeldaksid Tallinna sõidu asemel kohtuda maakonnast riigikokku valitutega kohapeal ja tihemini kui kord aastas kaks aastat pärast parlamendivalimisi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles