Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel korraldatava projekti "Vooluveekogude seisundi parandamine" raames tehti mitmeid töid Eesti peamiste lõhejõgede seisundi parandamiseks ja seda edukalt.
Lõhejõgede seisund paranes mullu märgatavalt
16. jaanuar 2013, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aastal tehti töid Esna jõel, kus eemaldati kalade rändetakistused, rajati kudealad ja sillad-truubid. Piusa jõel eemaldati jõesängist paisuvaremed, kujundati kudealad-kärestikud ja ehitati lagunenud Makõ paisu kohale maanteesild. Jakobsoni talurahvamuuseumi maa-alal rekonstrueeriti Pärnu jõe Kurgja paisu rajatis koos silla ehitusega. Erakordselt kõrge veetaseme tingimustes täiendati Õhne jõe Tõrva paisjärve möödaviik-kalapääsu konstruktsiooni.
Kalateadlaste ja harrastuspüüdjate arvates on jõgedel soodsamate rände- ja kudemistingimuste loomise tagajärjel kalade arvukus märgatavalt suurenenud. Rändevõimaluste olulist paranemist kinnitas oma esimese tööaastaga Loobu jõele paigaldatud Baltimaade esimene kalaloendurgi.
Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" raames on alates 2010. aastast tehtud töid enam kui nelja miljoni euro eest ja parandatud kokku kümne Eestimaa jõe seisundit.
Audiitorfirma Ernst & Youngi tehtud auditeerimine Keskkonnateabe Keskuses 2012. aasta teisel poolel näitas ELi Ühtekuuluvusfondi vahendite otstarbekat ja sihipärast kasutamist.