Pärnu loodus- ja tehnikamaja (LoTe-maja) direktor Kaire Narva teab, et sel suvel pole tal puhkamiseks üldse mahti. Kui Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse ehitus kulgeb plaanipäraselt, saab kool maja oma valdusse jaanikuul ja lahti läheb kibekiire kolimine.
Kohvreid asutakse pakkima kohe, kui õppetöö on läbi.
“Siis vaatame olemasoleva materjali läbi, mis läheb kaasa ja mis rändab hoopis muuseumi või arhiivi,” räägib Narva. “Ma olen täiesti kindel, et kui kolimise käigus pööningu ja keldrini jõuame, tuleb sealt põnevaid avastusi.”
Kõige keerulisemaks tõotab kujuneda taimede ümberkolimine ja -istutamine. Õnneks pole botaanikaaia asukatel uude koju pikk tee – kõigest üle Luule uulitsa –, sellegipoolest on taimehuvilised või muidu abivalmis kaaskodanikud oodatud appi neid ühest kohast teise kandma ja istutama.
Kui õige aeg talguliste appitulekuks käes, antakse sellest meedias märku, lubab Narva.
Ent kõigest järgemööda, esmalt peab uus maja püsti ja rohelise murukatuse alla saama.
Kuidas keskkonnahariduskeskuse ehitus kulgeb?
Hästi, oleme oma tegemiste-töödega graafikus. Arhitektuurses plaanis ega tehniliselt pole see ehitajale kindlasti kerge, on ju tegemist Eesti oludes täiesti ainulaadse ehitisega.
Ilmataat on meie vastu väga lahke olnud: nii põrandate valamise ajal kui ka praegu jätkuprotsessidel. Lumerookimist on olnud vähe, kui võrrelda mõne aasta taguste talvedega, kui lund oli ikka koormate viisi rohkem.
Töö käib meestel ehitusel kahes vahetuses ja maja kerkib.
Ehituse tellija esindaja on Eeri Tammik Pärnumaa omavalitsuste liidust (POL) ja projektijuhiks meie majast Merle Einola, aktiivselt räägib meie ettevõtmistes kaasa Jüri Tenson.
Kuna LoTe-maja on edaspidi keskuse haldajaks, püüan mina praegu öelda sõna sekka küsimustes, mis saab siis, kui ehitajad on majast välja tagurdanud ja hoone meile üle andnud.
Millal huvilised uhiuut maja uudistama pääsevad?
Kui 5. september ei ole kaduneljapäev, siis avame sel päeval maja külastajatele.
Suvi tuleb seega töine?
Jah, oleme selleks valmis. Hakkame nüüd järjepanu puhkama, sest suvel meil selleks aega ei ole.
On olnud juttu, et mitmest algul keskusesse kavandatud asjast, nagu päikesepatareid ja teleskoop, on loobutud. Kas rahanappus on sundinud veel kärpeid tegema?
Tegelikult mitte. Ja tulevad päikesepatareidki katusele. See oli ajakirjanduses veidi eksitav info, patareid on meile siiski alles jäetud.
Küll on tõepoolest optimeeritud maja ruutmeetreid ja kõrgust. Küsitav on, kas meil jagub kogu sisustuseks ja püsiekspositsiooni väljaehitamiseks ressurssi.
Õnneks on meil paralleelselt keskkonnahariduskeskuse ehitusega töös mitmed keskkonnainvesteeringute keskuse projektid, mis seotud keskuse sisulise poole täitmisega.
Päris nii me ei saa, et saame aga võtmed kätte ja AHHAA-keskus ongi valmis!
Arvata on, et palju asju valmib ja saab oma kohale aasta jooksul pärast avamist.
Sellest majast ei tule ju kindlasti ainult huvikool. Huvihariduse osa moodustab majast kolmandiku, teadus- ja külastuskeskuse pool aga ülejäänu.
Maja tuleb polüfunktsionaalne, teenides nii linna- kui maakoolide huve, võttes vastu nii Eesti kui välismaa turiste.
Esimene korrus on kaetud temaatiliselt sisustatud õppeklassidega.
Väga suure tähtsusega on labor, kus tahaks hakata pakkuma keskkonnaga seotud analüüse, mis täidavad kõigi linnakodanike huve.
Nii esimesel kui teisel korrusel seob maja ühtseks tervikuks püsiekspositsioon.
Keskkonnahariduskeskus ei ole seega avatud vaid kooli ajal, ootame külastajaid ja huvilisi 365 päeva aastas, näitusi ja ahhaa-momenti leiab hoonest kogu selle aja.
Kuna tegu on külastuskeskusega, kus toimub õppetöö, on maja ülesehitus keeruline.
Praegu nuputamegi, kuidas hoone optimaalselt täita, kuidas jaguneb personal, millised on kellegi ülesanded ja millist personali juurde vajaksime.
Kas päevasel ajal toimib maja külastuskeskusena ja õhtupoolikul rohkem huvikoolina?
Jah, aga külastaja on õhtulgi oodatud.
Praegu valmistab meile kõige rohkem peavalu planetaarium. Selle sisuga tegeleme aktiivselt ja mõnedki toredad inimesed on end ise appi pakkunud. Sõna otseses mõttes tänavalt sisse astunud ja öelnud, et on kogu elu unistanud tööst täheteaduse valdkonnas.
Planetaarium ühes tähetorniga on hoone kalleim ettevõtmine.
Minu ettekujutuse kohaselt peaks keskkonnahariduskeskuse sisu olema tugevalt seotud meie üldhariduskoolide õppekavadega ja toetama koole just füüsilise õpikeskkonnaga.
Neid vahendeid, mida meie majas leiab, ei jaksa iga üldhariduskool endale soetada.
Te siis näete, et õpilased käiksid sinna koolitundi loodusaineid õppimas, mitte ainult õhtuti ringis?
Tuginedes uuele õppekavale, võiksid õppeveerandi lõpus või alguses toimuda keskuses praktikumid, kus õpilased keskenduvad päeva-paari jooksul ühele kindlale teemale. Meil on pakkuda spetsialiste lapsi-noori juhendama, ja kuna meile tuleb väga korralik raamatukogu, saaksid õpilased oma uurimistööd sealsamas ära teha.
Kõik sõltub koolist ja logistikast, õpilased võivad õpetajatega siin käia iga nädal ainetunniski.
Neil, kes õpivad moodulõppekava järgi, on ju mugav veeta pool päeva meie majas ja ülejäänud pool koolis teist ainet õppides.
Kuidas seda kõike korraldada, peame plaani üldhariduskoolide õppealajuhatajatega.
Praeguseks oleme seda teinud maakonnakoolidega: näidanud keskkonnahariduskeskuse plaane, tutvustanud selle võimalusi. Koolid peaksid juba hakkama mõtlema, mida kasulikku ja vajalikku võiksid nad uuest keskusest leida.
POL on keskuse ehitaja, kuid haldajaks ja omanikuks saab Pärnu linn. Kuidas on lood hoone sisustamise ja ülalpidamisega?
Tõenäoliselt saab meist kõige ökonoomsem avalikus kasutuses hoone Pärnus.
Maja ehitatakse energiasäästlikult ja kui me kõiki energiasäästlikke võtteid rakendame, siis ülalpidamiskulu peaks olema väga ökonoomne.
Keskuses saavad kokku kaks hoonet – Kooli 11 loodusmaja ja Mai tänava äärne kasvuhoone. Usun, et nende kahe halduskulud kokku ei ületa märkimisväärselt uue keskuse oma.
Kindlasti tekib jooksvalt muid väljaminekuid, mis seotud sellega, et majast hakkab läbi käima väga palju rahvast.
Kas tulete toime senise personaliga või võtate inimesi juurde?
Püüame personali mitte kasvatada, pigem optimeerida, ja jõuda selleni, et meil oleksid tööl eelkõige spetsialistid, mitte ainult õpetajad.
Peaksime tulevikus suutma koolitada Pärnumaa, Edela-Eesti ja miks mitte terve Eesti loodusainete õpetajaid.
Olen kindel, et tasemel kaadrit on meil Pärnust võtta küll. LoTe-majas endaski on asjatundlikke inimesi ja selles mõttes totaalset kaadrivahetust kindlasti ei toimu.
Mida peate “personali optimeerimise” all silmas?
Meil on kõigi nelja hoone peale kokku 40 töötajat. Näiteks viit täisajaga õpetajakohta täidab praegu 15 inimest, kes kõik on tööl osalise koormusega.
Kuna keskkonnahariduskeskuse funktsioon erineb loodusmaja omast niivõrd palju, peaksid seal olema inimesed ametis täiskohaga.
Praegu töötavad ringijuhendajad täiskohaga kusagil mujal. Keskus aga on lahti iga päev hommikust õhtuni ja seal peab keegi kogu aeg kohal olema.
Eks elu näitab, kellele täiskohaga töö sobib ja kellele mitte.
Kui palju piletitulu keskkonnahariduskeskus peab teenima?
Tulu peame teenima, aga kui palju, sellest on veel vara rääkida.
Nii püsiekspositsiooni külastus kui ka planetaariumi etendused kuuluvad kindlasti meie tasuliste teenuste hulka.
Näiteks tuleb Saaremaalt grupp õpilasi ja me pakume neile eri pikkuse ja sisuga tasulist programmi vastavalt sihtgrupi vanusele.
Omatulu peame praegugi teenima ja tunneme juba nüüd, et me ei suuda oma õpetajatega täiel määral kõiki gruppe ja tellimusi rahuldada, mida meie käest küsitakse.
Kas loodusringide kolimine uude majja kergitab õppemaksu, mis praegu jääb viie euro kanti?
Sellest ei ole juttu olnud.
Muide, paljudes riikides pakutakse loodusharidust täiesti tasuta.
Meie loodushariduse mure on see, et lapsevanemad ei näe selles tulemuslikku väljundit. Peab vanemad ninapidi looduskooli tooma, et nad mõistaksid, mis tulem või kasu sellest sünnib, kui laps käib loodusringis.
Teiste suunitlustega huvikoolides või -ringides on laulmisel, tantsul või spordil mingid väljundid: tulemus on õppeprotsessi lõpus mõõdetav, näeme last võistlustel või kontserdil esinemas.
Praeguses arenevas ühiskonnas vanem ootabki, et laps hüppab kõrgemale, kaugemale ja paremini.
Loodusmaja ringid on teise vinkliga. Siin käinud laps oskab, teab ja märkab end ümbritseva maailma pisiasju looduses ja teeb tõenäoliselt vanematele oma teadmiste ja oskustega silmad ette. Need on teadmised ja väärtused, mille laps võtab kogu eluks meie majast kaasa ja kasvatab oma lapsigi samas vaimus.
Meie ringitegevuse tulemus pole selles mõttes nii kiiresti mõõdetav, see on pigem hingeline ja vaimne.
Loodusharidus koondub Tammsaare puiesteele, Kooli tänavale jääb töö- ja tehnikaõpetus. Mis aga saab LoTe-maja Nurme tänava motomajast?
Eks linnavalitsus pea oma plaane, aga meie jätkame seal praegu ja üsna kenasti: motoring töötab väga edukalt, Marko Saarekesel käib sinna veerandsaja lapse ringis, poiste kõrval mõni tüdrukki.
Kuna motomaja asub väga hea koha peal, siis kindlasti pole me huvitatud hoone kaotamisest.
Pärnumaa keskkonnahariduskeskus
* Keskkonnahariduskeskuse tellija on POL. Pärnu linn osaleb hoone rajamisel partnerina, kuigi ehituse rahastamises kuulub linnale suurem osa kui omavalitsuste liidule.
* Kogumaksumus 4 064 875 eurot, sellest Pärnu osalus on 358 748 eurot ja POLi osa 93 911 eurot.
* Lõviosa maja valmimise rahast – 3 612 216 miljonit eurot – on eraldanud keskkonnainvesteeringute keskus Euroopa Liidu regionaalarengu fondist.
* Ehituse peatöövõtja on Riverside OÜ, projekteerija Salto Arhitektuuribüroo OÜ.
Andmed: Pärnu Postimees