Helsingborg õpetab Pärnut üliõpilassõbralikumaks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Daniel Nilsson (vasakul) ja Axel Ideström Lindgren Helsingborgist tutvustavad Pärnule, kuidas linna, üliõpilaste ja ettevõtjate koostööd parandada.
Daniel Nilsson (vasakul) ja Axel Ideström Lindgren Helsingborgist tutvustavad Pärnule, kuidas linna, üliõpilaste ja ettevõtjate koostööd parandada. Foto: Urmas Luik

Sel nädalal viibivad Pärnus visiidil Rootsi Lundi ülikooli Helsingborgi üliõpilaslinna tudengid, Helsingborgi linnavalitsuse ja ettevõtjate esindajad.


Helsingborgi linnavalitsuse üliõpilassuhete koordinaatori Daniel Nilssoni sõnade järgi on koostöö kahe linnavalitsuse ja Lundi ülikooli ning TÜ Pärnu kolledþi vahel olnud pikaaegne, pakkudes arenemisvõimalusi kõigile.



Rootslased saavad suvepealinna tuua muuhulgas teadmised selle kohta, kuidas muuta linn üliõpilassõbralikumaks ja kasutada kõrgharidust omandavaid noori väärtusliku vahendina kodukoha maine kujundamisel.



Helsingborgis toimib kolmepoolne partnerlus linnavalitsuse, üliõpilaste ja ettevõtjate vahel, mille eesmärk on üheskoos muuta kodukoha areng jätkusuutlikuks.



Näiteks on linnas ettevõtjate initsiatiivil ellu kutsutud hommikusöögiklubi, kus tudengitel on igal nädalal võimalik kohtuda tööandjatega ja sõlmida kontakte.



“Pakume meelelahutust, diskussioone ja alati on üllatuskülaline, kes peab loengu,” rääkis Axel Ideström Lindgren, Helsingborgi ettevõtjate ühenduse esindaja. “See töötab väga hästi ja on tudengitele hea võimalus kontaktide sõlmimiseks, praktika- ja töökohtade leidmiseks.”



Peale selle korraldatakse iga kuu üliõpilasorganisatsioonide ja linnavalitsuse vahelist foorumit, kus arutletakse tudengite püstitatud probleemide üle ja proovitakse neid lahendada. Nii on lahenduse leidnud parkide valgustamine ja turvalisemaks muutmine.



“Loomulikult ei saa me alati teha kõike nii, nagu tudengid soovivad, aga saame sõlmida kokkuleppeid ja kohtuda poolel teel,” selgitas Nilsson. “Foorumil osalevad vajadusel teisedki. Näiteks uut ühiselamut planeerides võivad õpilased otse projekteerijaga läbi arutada, millised on nende ootused tulevasele kodule.”



Samuti rahastab linnavalitsus Helsingborgi kesklinnas paiknevat tudengite pubi, mis on noorte peamine kogunemiskoht pärast kooli.



Nilssoni ütlust mööda on Helsingborgi jaoks üliõpilased ressurss ja koostöö üks eesmärk hoida kõrghariduse omandanud noored linnas, et aastatega kogutud koolitarkus piirkonnast minema ei voolaks.



“Meie jaoks on õpilased ressurss, ses nad pühenduvad alati maksimaalselt. Integreerides nende loovuse ja oskused linnaellu, on see inspireeriv nii kogukonnale kui ettevõtjatele,” leidsi Nilsson.



Nilssoni kinnitusel on linna kohustus esimene samm astuda ja üliõpilasteni jõuda, sest selleks pole vaja palju ressursse: piisab, kui tund nädalas omavahel rääkida ja värskeid ideid koguda.



Pärnu ja Helsingborgi koostööst tõid nii Nilsson kui Lindgren positiivsena välja, et omavahel ei suhelda ainult poliitilisel tasandil, tegevustesse on kaasatud ettevõtjad ja kõrgharidussüsteem.



“Meie saame Pärnule jagada oma kogemust ja Pärnu inspireerib meid, küsides, kuidas me midagi teeme ja miks see töötab,” ütles Nilsson.

Tagasi üles