Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/05/18/181087t1h6d29.jpg)
Pärnu munitsipaalpolitsei alustab tänavu 1. mail muutunud ehitusseaduse sätete kontrollimist.
Tänavu 1. maist muutunud ehitusseadus on ehitise omanikule pannud kohustuse tagada ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel ning takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele. Samuti tuleb sellise ehitise ümber paigaldada hoiatussildid.
Paljud linnas tühjalt seisvad hooned ja nende ümbrus on hooldamata ning muutunud naaberkinnistute omanikele ohtlikuks. Kinnistutele on tekkinud ebaseaduslikud prügilad, tihti on hoonetesse vaba sissepääs asotsiaalidel, mis omakorda soodustab kuritegevust ja tulekahjude tekkimist, märkis Pärnu munitsipaalpolitsei inspektor Peeter Liblik.
Siiani sai selliste kinnistute ning “tondilosside” omanikke mõjutada ja korrale kutsuda Pärnu linna heakorraeeskirja ja Pärnu linna ehitusmääruse rikkumise eest, seletas Liblik.
Alates käesoleva aasta 1. maist karmistati ehitusseaduse paragrahviga 29 ehitise omaniku kohustusi, õigusi ja nõudmisi. Seadusesätte kohaselt tuleb tagada ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistada juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamise või korrastamiseni ja paigaldada sellise ehitise ümber hoiatussildid.
Kui ehitise omanik ei täida nimetatud nõudeid, järgneb rikkuja suhtes väärteomenetlus, mis näeb ette ehitise omaniku kohustuste eiramise eest karistusena rahatrahvi kuni 18 000 krooni. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
Pärnu munitsipaalpolitsei alustab nimetatud seaduse sätte täitmise üle kontrolli juba lähiajal, lubas Liblik.
