Katri Sutt: Pärnu korrastab avalikku pakendikogumise võrgustikku

Pärnu linnavalitsuse jäätmespetsialist Katri Sutt. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsuses on alates detsembrist ametis jäätmespetsialist Katri Sutt, kelle ülesannne on korrastada linna jäätmemajandust.

Suti sõnade järgi käib prügi sorteerimine, võrreldes 2008. aasta alguses valitsenud segadusega nii elanike kui vastavate instantside seas, juba päris hästi ja pakendikonteinerite sisu läheb järjest puhtamaks. 

Kartuses topeltarvete ees on tehtud palju teavitustööd, ka korteriühistute esimehed on olnud väga aktiivsed infopäevi korraldama.

Katri Sutt, millised Pärnu jäätmeprobleemid lahendust ootavad?

Kõige prioriteetsem on korraldatud jäätmevedu, mille süsteem siiani Pärnus puudub. Linnas veab jäätmeid neli ettevõtet ja hinnad on võrreldes lähivaldades korraldatud jäätmeveo teenuse hindadega kordades kõrgemad.

Viimati korraldatud jäätmeveo konkursi võitis Prügivedu Tallinn. Kuna Tallinna halduskohus tühistas Pärnu linnavalitsuse vastava korralduse ning võitja ettevõte esitas seepeale apellatsioonkaebuse, siis Pärnu maakonnakohus tühistas konkursi tulemused. Ootame tulemust ringkonnakohtust ja kui seda edasi ei kaevata, selgub ehk midagi sügiseks.

Jäätmeseadusesse on plaanitud sisse kirjutada munitsipaalettevõtte loomise võimalus, mis annaks konkursi kohtusse kaebamise korral veoõiguse omavalitsusele kuuluvale ettevõttele.

Millised muutused Pärnu jäätmemajanduses on viimasel ajal toimunud?

Muutus pakendiseadus, millest lähtudes organiseerisime ümber pakendite avalikud kogumiskohad. Kui tiheasustusalal on üle 1000 elaniku ruutkilomeetril, peab igast elanikust 500 meetri raadiuses olema üks sorteeritud pakendite kogumispunkt.

Praegu koguvad keskkonnamisteeriumi akrediteeringuga pakendijäätmeid MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO).

Eesti Pakendiringlus ja ETO teevad koostööd, see tähendab, et nad peavad kahe peale tagama avalike pakendikogumispunktide olemasolu. Lisaks peab TVO omaette sama arvu kogumispunkte välja panema. Pärnus on 43 000 elanikku 42 ruutkilomeetril ja minimaalselt peab seega olema 43-44 jäätmepunkti, kolm organisatsiooni kokku haldavad Pärnus kokku 90 jäätmepunkti.

Miks on linnas vähe vanapaberikonteinerid? Mida teha biolagunevate jäätmetega?

Vanapaberi kogumine on kohalike omavalitsuste ülesanne. Varem kogusid paberjäätmeid pakendiorganisatsioonid, et vanapaberi müügist ei saa enam varasema ajaga võrreldavat tulu ja ettevõtted pole nõus kahjumiga töötama, on nad esitanud omavalitsustele ettepaneku kulude jagamiseks. Et KOVidel pole praegu võimalusi samas mahus vanapaberi kogumise jätkamiseks, on paljud KOVid vähendanud avalike vanapaberikonteinerite arvu.

Praegu tühjendab Pärnus paberikonteinereid ISS koostöös OÜ Paikrega, nii et elanike miinimumvajadused peaksid olema rahuldatud. Igas linnaosas on kindlasti mõni vanapaberi kogumispunkt. Lisaks on Pärnu linna jäätmehoolduseeskirja järgi kaheksa ja rohkema korteriga majadel ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel kohustus eraldi vanapaberikonteinerit omada.

Probleeme on biolagunevate jäätmete kogumisega, sest Paikres on kompostimiskoht vaid haljastusjäätmete kogumiseks, teist kohta toidu- jt jäätmete jaoks alles töötatakse välja. 2013. aastaks peavad biolagunevad jäätmed moodustama olmejäätmetest 30 protsenti, viimaste uurimuste kohaselt on meil neid praegu aga 47%. Veel pole kohta, kuhu köögi- ja sööklajäätmed suunata.

Kuidas eri värvi, kuju ja märgistusega konteinerite vahel orienteeruda?

Kõik avalike jäätmekogumispunktide asukohad on kirjas Pärnu linna koduleheküljel. Pisut segadust tekitab, et ettevõtted koguvad taaskasutusse minevaid pakendeid eri süsteemidena.

Eesti Pakendiringlus kogub ühte suurde rohelisse konteinerisse kõik pakendiliigid ehk plast-, kartong-, metall- ja klaaspakendid. Hiljuti linnapilti ilmunud Eesti Pakendiringluse suured rohelised viiekuupmeetrilised kellukesekujulised konteinerid saabusid otse tehasest ja kõikidel pole veel infosilte, mis aga kleebitakse lähiajal.

Samal ajal tootjavastutuse organisatsioon ja ETO kasutavad kahe konteineri süsteemi: ühte klaaspakendid ja teise kõik ülejäänud pakendiliigid.

Pärnu linn plaanib uuendada oma jäätmehoolduseeskirja, et hakata igas jäätmepunktis eraldi koguma klaaspakendeid. Niisiis peaks tekkima kõikjal minimaalselt kahe konteineri süsteem: ühte klaas, teise kõik muud pakendid.

Mida veel peaks oma prügi eelsorteerimisel silmas pidama? Kas kindlasti on välistatud olukord, kus prügiauto valab eelsorditud pakendid kokku olmeprügiga?

Taaskasutusse minevad pakendid peaksid olema puhtad ja kuivad. Klaaspakendid võiks panna eraldi klaasikonteinerisse, sest segapakendite hulgast on klaasisodi liinil raske kätte saada.

Eramajapidamistes on ennast väga hästi õigustanud nn rohelise koti teenused, kus jäätmed saab kodus juba eraldi kilekottidesse koguda ja kindlal päeval viivad Cleanaway või Ragn-Sellsi masinad need minema. Tekkekohas kogutud ja sorteeritud jäätmed on alati puhtamad kui avalikes kogumispunktides, kuhu ikka vahel muud sodi kiputakse panema.

Eelsorteeritud prügi ei tohi kindlasti olmeprügiga kokku valada ja sellistest rikkumistest võib teada anda Pärnu linna munitsipaalpolitseile või keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313. Pöörduda võib ka linnavalitsuse keskkonnateenistuse poole, sest teeme koostööd kõikide vedajate ja taaskasutusorganisatsioonidega.