Täna kell 9.24 said päästjad teate, et Pärnus Raekülas Vambola tänava kandis põleb mererannas roostik, sealsamas lähedal käisid päästjad roostikku kustutamas eile õhtulgi.
Pärnus Raeküla rannas põles taas roostik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilse roostikupõlengu ajal põles Raekülas mererannas ühe hektari suurusel alal kõrkjaid.
Samuti põles Raekülas roostik laupäeval, kui süttinud oli kõrkjaid neljal hektaril. Tol korral tegi olukorra ohtlikuks tugev tuul, mille suuna tõttu oli tule levik Raeküla maja poole.
Kokku on päästjad tänavu kevadel Raeküla rannas põlenguid kustutanud neljal korral.
Lääne päästekeskusei pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnutsi saavad sellised põlengud alati alguse inimetegevuse tagajärjel. „Olgu selleks siis lõke, põlev tikk või suitsukoni,“ sõnas ta.
Üksikutel juhtudel võib Saaremetsa jutu järgi kulupõleng tekkida veel klaasikildude tõttu, kuhu terav kevadpäike peale paistab ja rohu süütab.
Peale Raeküla põlengute said päästjad eile kell 18.45 väljakutse Halinga valda Maima külasse, kus põles poolel hektaril kulu, mis oli süüdanud tühjana seisnud talumaja. Päästjate saabudes põles maja kõrge leegiga. Päästjad kustutasid tulekahju, mille tekkepõhjuse selgitab välja menetlus.
„Tahaksin inimestele südamele panna, et tasub oma kinnisvara hoolikamalt valitseda. Tõenäoliselt poleks seda õnnetust juhtunud, kui eelmisel aastal oleks seal õu niidetud olnud,“ märkis üks sealkandi elanik toimetusele.
Tuleõnnetusest teatanud kodaniku sõnutsi võis kulu süüdata mõni hoovil vedelenud pudelipõhi. „Eelmisel aastal oli seal meetrine hein peal, mis on praegu kuiv ja palju polegi selleks vaja,“ märkis ta. Kodaniku sõnutsi põles külaservas asuv talumaja maani maha umbes poole tunniga.
Lääne päästekeskus tuletab jätkuvalt meelde, et kulu põletamine on väga ohtlik ja rahatrahviga karistatav tegevus, mille tõttu on hävinud eluhooneid ja hukkunud inimesi.
Alates 1. maist on päästeamet peadirektori määrusega kuulutatud kogu Eestis välja tuleohtlik aeg.
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.
Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib lõkke tegemine olla keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast.
Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga.
Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aasta ringi keelatud.