/nginx/o/2009/06/04/189794t1hbdc3.jpg)
Eilne Eesti lipu päeva tseremoonia Pärnus pakkus palju rõõmu, kui Eliisabeti kirikus võis näha ajaloolist lippu ja esseekonkursi paremate seas tunnustati kohalikku koolitüdrukut.
Eesti lipu sünnipäev valmistas rõõmu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne jumalateenistust oli võimalik näha ainulaadset Eesti lipu eksemplari, mis väidetavalt lehvis 1918. aasta 23. veebruaril Endla teatris Eesti iseseisvusmanifesti ettelugemise ajal.
Lipp kuulub ajaloouurijale ja vanavarakogujale Helmut Aasamäele, keda on tunnustatud Pärnu linna vapimärgiga. "Ta on minu elu, see ongi see tunne, et sa oled eestlane," rääkis Aasamäe isiklikust suhtest lipuga.
Algul kuulus ajalooline lipp Aasamäe emapoolsele vanaonule Tõnis Hiibusele, kes Rootsi põgenedes usaldas lipu Aasamäe venna hoolde. Aastaid oli lipp peidetud liiva sisse taluhoone kahe lae vahele. Seetõttu on see pisut kannatada saanud.
Esimest korda võttis Aasamäe taas lipu välja 1987. aasta 24. veebruaril, kui käis küünlaid süütamas Vabadussõjas hukkunute auks.
Peale lipule au andmise tunnustati eile esseekonkursi "Eesti lipp 125" parimaid. Tunnustuse pälvis teiste seas Pärnu Kuninga Tänava põhikooli kuuenda klassi õpilane Leenu Reinsalu, kes oma kirjutisega "Mõeldes sinimustvalgele" paistis emakeeleõpetaja Marika Hoolma sõnutsi silma huvitavate mälestuskildude poolest. "Tema kirjand oli teistest erinev, see oli väga emotsionaalne," kinnitas Hoolma.
Oma essees avaldas Leenu Reinsalu arvamust selle kohta, et noortele ei tähenda Eesti lipp sama mis vanemale põlvkonnale. "Paljud noored ei mõista seda, mida on tundnud ja näinud need, kes vabaduse eest võitlesid," mõtiskles ta.
Tüdrukule on lipuvärvidel personaalne tähendus. "Sinine tuletab mulle meelde vanavanaema siniseid silmi ja neid jutte sõjast, mida ta mulle rääkis. Must meenutab vanavanaisa vaprust ja julgust. Valged olid mu armsa vanavanaema juuksed," kirjutas ta auhinnatud essees.
Lipupäeva tähistamine jätkus Rüütli platsil, kus 125 lipukandjat trotsisid väärikalt vihmast ilma ning hoidsid uhkelt riigi sümbolit. Edasi jätkus õhtu rongkäiguga ranna kõlakotta, kus publik sai nautida kontsert-etendust.