Euroopa Parlamendi valimiste ametlikud tulemused on välja kuulutatud ja kuigi need võivad teoreetiliselt veel muutuda, on Pärnumaal valimised pärast hääletamissedelite mitu korda kontrollimist lõppenud.
Rita Kosenkranius: Valimised kulgesid Pärnumaal kenasti
18. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maakonna valimiskomisjoni esimees Rita Kosenkranius, kuidas kulges Euroopa Parlamendi valimistel antud häälte lugemine Pärnumaal, kui jaoskonnad olid 7. juunil uksed sulgenud?
Kell 20 edastasid kõik 56 Pärnumaa valimisjaoskonda meile valimiste infosüsteemi vahendusel operatiivteabe, millest saime teada, kui palju valijaid Pärnumaal hääletamas käis. Erakondadele ja üksikkandidaatidele antud hääled olid meil maakonnas peaaegu koos ja valimiste infosüsteemi sisestatud kella 23.40ks. Enne seda juhendasime põhjalikult mõnd valimisjaoskonda, sest neil ei õnnestunud miskipärast valimiste infosüsteemi andmeid salvestada. Põhjus ei olnud keeruline, vaid tegemist oli nende vähese kogemusega hääletamistulemuste protokolli täitmisel interneti vahendusel.
Kuue jaoskonnakomisjoni esimehed tegelesid valimistega esimest korda ja seetõttu olid need komisjonid valimistoimingutes teistega võrreldes pisut aeglasemad, aga said siiski hakkama.
Mis juhtus valimiste infosüsteemiga, et andmeid sealt kätte ei saanud?
Kusjuures meil kõik toimis, valimiste infosüsteem ei jooksnud kokku ja andmete edastamine sujus tõrgeteta. Meile tuli üllatusena, et avalikkus internetilehelt andmeid kätte ei saanud, sellest saime kuulda alles esmaspäeva hommikul. Olime küll valimistepäeva hilisõhtul valmis variandiks, et võtame telefoni või faksi teel jaoskonnakomisjonidelt andmed vastu, aga õnneks ei tulnud meil varuvariante kasutada. Jaoskonna ja maakonna tasandil toimis kõik väga hästi.
Valimispäevajärgsel esmaspäeval hakkasite hääli lugema teist korda. Kas see oli tavapärane protseduur?
Ööl vastu esmaspäeva võtsime jaoskonnakomisjonidelt materjale vastu ja esmaspäeva hommikul kell kaheksa kogunes maakonna valimiskomisjon taas, et oma tööga jätkata. Seaduse järgi kontrollib maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonide protokollides andmete õigsust hääletamissedelite ülelugemise teel.
Pidime kontrollima, kas kõik kehtetud hääled on ikka kehtetud, kui palju allkirju ja märkeid on valijate nimekirjas, kui palju käis hääletamas ja eelhääletamas, kui palju inimesi kasutas kodus hääletamise võimalust. Kõik sedelid, isegi kasutamata sedelid, kontrollisime ehk lugesime üle. Neid luges pidevalt kaheksa maakonna valimiskomisjoni liiget. Kella 16ks oli hääletamistulemus kontrollitud ja Pärnu maakonna hääletamistulemuste protokoll kinnitatud.
Milliseid muutusi esimene ülelugemine kaasa tõi?
Tuli väga vähe muutusi. Mõni kandidaat sai hääle juurde, mõnel läks vähemaks, muutusi ei olnud palju. Hääletamissedelite lugemisel oli eksitud, aga ma saan täiesti aru, et jaoskonnakomisjoni liikmetel võib pärast pikka valimispäeva eelkõige väsimusest tingituna tulla mõni viga sisse. Samuti oli erinevusi tõlgendamises: millised sedelid tunnistada kehtetuks, millised lugeda kehtivaks. Järgisime täpselt seaduses sätestatut.
Millised sedelid kehtetuks tunnistati?
Kui Pärnumaal oli kehtetuid sedeleid 123, tundus see esialgu küll suure arvuna, aga arvestades, et tegu on suurima jaoskondade arvuga maakonnaga, pole seda palju.
Mõnes jaoskonnas polnud ühtegi kehtetut sedelit, aga näiteks Pärnu linna ühes valimisjaoskonnas oli kümme kehtetut hääletamissedelit. Kehtetud olid nad enamikus
sellepärast, et valija oli jätnud oma tahte täielikult avaldamata ega kirjutanud hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühegi erakonna või üksikkandidaadi numbrit või oli märkinud sedelile kolm risti. Loomulikult leidus seekordki inimesi, kellele meeldis hääletamissedelil avaldada oma arvamust poliitika ja Eesti Vabariigi kohta.
Kehtetuks pidime tunnistama needki hääletussedelid, millele oli kirjutatud erakonna nimekirjas kandideerinud isiku nimi, kui aga oli kirjutatud üksikkandidaadi nimi, oli sedel kehtiv. Pärnumaa elanikud andsid oma hääle Andres Tarandilegi, kes nendel valimistel ei kandideerinudki. Kehtivaks lugesime kahel korral sedelid, kuhu oli küll kirjutatud “Edgar Savisaar”, aga samuti oli ära toodud erakonna registreerimisnumber. Valija tahe oli neil juhtudel üheselt arusaadav. Jaoskonnakomisjoni pitsatite jäljendite probleemi Pärnumaal ei esinenud.
Pärnumaal loeti hääli üle kolmaski kord.
See oli erakorraline, aga et vabariigi valimiskomisjon rahuldas Keskerakonna taotluse, viibisid 9. juunil meil häälte ülelugemise juures kaks Eesti Keskerakonna esindajat ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja. Lugesime Keskerakonna nõudmisel üle kolme valimisjaoskonna kehtetud hääletamissedelid. See ülelugemine ei toonud hääletamistulemustesse ühtegi muutust. Erakondade esindajad jäid meie tööga rahule ja meil oli nendega meeldiv suhelda.
Sellega asi paraku ei lõppenud. Hiljemalt neljapäeval kella 17ks pidime saatma kõik kehtetud hääletamissedelid Tallinna, kus nendega tegeles vabariigi valimiskomisjon. Sealt ei tulnud Pärnumaa kohta ühtegi märkust, kuid seitsmele maakonna valimiskomisjonile tehti ettekirjutus. Tänaseks (teisipäevaks, toim) on valimised Pärnumaal põhimõtteliselt lõppenud ja kõik nõutavad materjalid Tallinna saadetud.
Mis oli teile lõppenud valimiste puhul kõige positiivsem?
Rõõmu tegi, et hääletamisaktiivsus oli Pärnumaal suhteliselt hea, Eestis olime kuuendal kohal, tavaliselt oleme tagantpoolt neljandad. Eriliselt tegi rõõmu
e-hääletanute suur hulk. Väga tore, et Pärnumaa on nii innovaatiline ja kasutab elektroonilise hääletamise võimalusi.