Kihnu haudelinde kimbutavad rüüstajad

Kihnu laidudel on suurem osa linnupesadest rüüstatud, kõige nähtavam oli see kajakapesade puhul. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Keskkonnaameti korraldatud meresaarte haudelinnustiku seire tulemused näitavad, et Kihnu saarestikus asuvatel saartel on haudelinnustiku pesade rüüstamine tunduvalt kõrgem looduslikust foonist.

Hoolimata headest looduslikest tingimustest pesitsusajal, oli suur hulk pesi mai lõpus ja juuni alguses tühjad või poolikute pesakondadega. Kihnu laidude linnupesade rüüstamise peamine põhjus on see, et inimesed korjavad mune. Pea kõigil saartel leidus märke inimese hiljutisest viibimisest saarel, kuid ei leitud oluliselt munakoori, mis jäävad maha teiste lindude või imetajate rüüste järel.

Seire käigus ilmnes, et ajalooliselt parimate linnusaarte hulka kuuluvatel Kihnu laidudel oli käesoleval aastal enamik pesadest rüüstatud, kõige nähtavam oli see kajaka- ja tiirupesade puhul. Leitud 720 kajaka- ja 412 tiirupesast olid tühjad rohkem kui pool, täispesakond oli alles vaid 20 protsendil kajaka- ja 28 protsendil tiirupesadest.

Kihnu laidudega sarnastel Varbla laidudel oli tühje kajakapesi 11 ja tiirupesi 12 protsenti ning täispesakond 52 protsendil kajakapesadest ning 82 protsendil tiirupesadest.

Munade korjamine laidudelt on olnud Kihnu kultuuri osa. Tänapäeval, kui pole puudust põllumajanduslikult toodetud munadest, on see taunitav, sest selle tulemusel puudub rohkem kui kolmandikul Pärnu maakonna meresaartel pesitsevatest haudelindudest võimalus järglasi soetada.

Looduskaitseseaduse kohaselt on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine või pesade kõrvaldamine keelatud.