Agu Leivits: Puud olid hellad velled

Agu Leivits. Foto: Urmas Luik

Hiljaaegu, 9. juulil, murdus Pärnus puu looduskaitsealuses linnapuistus Pühavaimu tänaval ja tabas pargitud autot. 13. juuli varahommikul tuulevaiksel ajal vajus pikali puu Vanas pargis Jalaka tänava ääres ja tabas kukkudes Pärnu Saksa tehnoloogiakooli fassaadi.

Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Agu Leivits, kuidas võime kindlad olla, et Pärnu vanades parkides võib ohutult jalutada ja mänguväljakutel mängida, vanade alleede alla autosid parkida, teades, et looduskaitseamet ei toetanud linnavalitsuse tellitud Pärnu vanemates puistutes tehtud dendropatoloogilist ekspertiisi? Millist kolmest Pärnu vanade pargipuude ekspertiisi looduskaitseamet aktsepteerib?

Vanapargi alleele 2002-2003 Märt Hanso koostatud aruandes Pärnu linna Vanapargi tänava kõrghaljastuse tervisliku seisundi uurimise kohta soovitas ta uuendada kogu allee, andes eksperthinnangu 79 puu seisundi kohta. Pärnu keskkonnateenistus andis loa välja vahetada ohtlikud ja füüsilise eluea piiril olevad pärnad puude arvu nimetamata.

Vastuse ohtlike ja füüsilise eluea piiril olevate puude arvu kohta leiab siiski eksperthinnangus, mille kohaselt loeti murdumisohtlikeks 19 ja füüsilise eluea piiril olevateks 29 puud, seega kokku 48 puud. Pärnu linnavalitsus andis 16. märtsil 2007 välja raieloa 128 puu raiumiseks. Selguse saamiseks tellis riiklik looduskaitsekeskus uue ekspertiisi dendroloogide seltsilt, mille järgi hinnati 25 puu seisukord halvaks ja peeti vajalikuks esmajärjekorras 16 puu väljaraiumist. Et Eino Laas, üks ekspertiisi koostajatest, ei olnud ekspertiisi tulemustega nõus, esitas ta selle kohta omapoolse arvamuse, mille järgi oli mitterahuldavas seisundis 33 puud.

Nende kahe ekspertiisi osas küsis Pärnu keskkonnateenistus hinnangut keskkonnamõjude tehniliselt eksperdilt Vello Keppartilt, kes soovitas võtta aluseks dendroloogide seltsi tehtud ekspertiisi.

Kes peab maksma looduskaitsealuste puistute hooldamise kulu? Omanik?

Pargi hooldamine peaks olema institutsiooni huvi, mis korraldab selle kasutamist. Bioloogiline mitmekesisus, mis on parkides looduskaitseline eesmärk, oleks kindlasti suurem, kui parki niidetaks vaid korra aastas ja puistut lastakse areneda omasoodu. See, et parkides on madal muru, pingikesed ja purskkaevud, biomitmekesisust oluliselt ei toeta ja seega ei ole see looduskaitsjate eesmärk.

Et park oleks inimestele nauditav elukeskkond, on teiste asjaliste huvi. Vahel on see asjaline eraomanik, vahel kohalik seltsing, kuid sagedamini kohalik omavalitsus. Nii on enamik linnaparke taotletud munitsipaalomandisse.

Küll võib riiklikult kaitstud parkide kui kaitstavate loodusobjektide hooldamiseks taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskuse looduskaitseprogrammist.

Kas riik maksab puistu hooldamise eest, kui linnapuistu kuulub riigile, nagu näiteks Pühavaimu tänava allee?

Riik ei ole seni Pärnu puistute hooldamise eest maksnud. Tegelikult on algatus Pühavaimu tänava allee ja Pärnu parkide kaitse alla võtmiseks tulnud Pärnu linnalt 1981. aastal. Pühavaimu tänava allee piirid on täpsustamata ja asi saab selgemaks siis, kui kinnitatakse Pärnu linna riiklikult kaitstavate parkide uued piirid. See on põhjus, miks Pühavaimu allee on jätkuvalt riigi omandis.

Kes personaalselt otsustab looduskaitsealuses Pärnus puistus, milline puu on murdumisohtlik või sedavõrd mädanenud, et võib pikali vajuda tuuletagi?

Ohtlikuks muutunud puu likvideerimiseks, kui see on pargis riikliku kaitse all, tuleb taotleda raieluba keskkonnaametilt, mille reeglina vormistab looduskasutuse spetsialist.