Seltsimaja lööb uksed valla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Häädemeeste vallavanem Urmas Aava näitas renoveeritud seltsimaja seest ja väljast ja avaldas lootust, et maja teise korruse renoveerimine ei jää nii pikaks ajaks venima, kui juhtus esimese korrusega, kus asub saal.

FOTO: Henn Soodla

Reedel algavate Häädemeeste kodukandipäevade puhuks teeb alevikus aastaid lukus seisnud vana kultuurimaja nüüd seltsimaja nime all taas üle hulga aja uksed lahti.


Renoveeritud on maja esimene korrus, kus asuvad saal, riidehoid, kohvikuruum, tualetid ja abiruumid. Seal pole küll veel valgusteid, kardinaid, saalis toole, riidehoius nagisid ega muud vajalikku mööblit, kuid needki peaksid sügisel tulema ja seejärel saab hakata maja laialdasemalt kasutama. Kodukandipäevadeks tuuakse toolid teistest asutustest.



Häädemeeste huvikeskuse juhataja Aire Koop sõnas, et aleviku rahvas on viisteist aastat kultuurimajata olnud, nii et tantsusamme, laulu-, bändi- ja näidendiproove, mälumänge ja kontserte on tulnud teha asutustes või nurgakestes, kaubeldes aega ja ruumi kõrtsist kuni kirikuni välja.



“Hästi palju probleeme on olnud sellega. Ka spordikeskust oleme kasutanud, aga see on mõeldud ikka sportimiseks ning on liiga kõrge ja kõle, akustiliselt sobimatu väiksemaks ürituseks,” lausus Koop.



“Seltsimajas on paljudele armas kodune olemine. Meil on sõbralikud koostöölepingud toimimas MTÜ Suurkülaga ja saame seal midagi teha,” rõõmustas Koop.



Lepingu järgi on vallale kuuluva hoone kasutaja Suurküla MTÜ, kes korraldab seal seltsimaja tegevust. Põhjus, miks Häädemeeste alevik nii kaua rahvamajata on olnud, on hoone keerulises ajaloos.



1914. aastal valminud hoones olid algul ühe katuse all vallakool ja köstri eluruumid. Neli aastat hiljem kingiti hoone Häädemeeste luteri kiriku kogudusele. 1938. aastal kolis kool hoonest välja liiga kõrge üüri tõttu. Pärast seda oli maja kasutuses eluruumidest kuni tuletõrjeseltsi kooskäimiskohani välja.



1960-1961 tehti seal põhjalikum remont kultuurimaja tegevuse jaoks ja 1978-1980 oli teine kapitaalremont, kui majja toodi keskküte. Kultuurimajana tegutses hoone kuni 1994. aastani, mil see vallavolikogu otsusega anti tagasi Miikaeli kogudusele.



Kogudus andis ruumid rendile ööklubile Pesa, mis tegutses 2001. aastani. Pärast seda jäi maja tühjalt seisma.



2004. aastal tuli mõte hakata hoonet taas aleviku seltsimajana kasutama. Et samal aastal avanesid PRIA meetmed, esitas Häädemeeste Suurküla MTÜ taotluse ligemale miljonikroonise toetuse saamiseks.



Maja saadi algul koguduselt rendile. 2005. aastal otsustas vallavolikogu hoone koos maaga ära osta, hinnaks kujunes 350 000 krooni. Suurküla selts jäi seejärel maja endiselt rentima. Maja sai küll väljast korda juba kolm aastat tagasi, kuid seisis lukus, sest järgnesid sisemised viimistlustööd. Peale Suurküla MTÜ poolt PRIAst taotletu on Häädemeeste vallaeelarvest hoone remonti toetatud kolme miljoni krooniga.



Suurküla MTÜ on nüüdseks Leader-programmist saanud rahuldava otsuse hoone esimese korruse sisustamiseks. Praegu on taotlus läbivaatamisel PRIAs, kust peaks sügisel otsus tulema. Pärast seda, kui mööbel sees, valgustid ja kardinad olemas, saab hoonet kasutada palju laialdasemalt.



“Ürituste jaoks saab esimest korrust kasutada, aga kogu maja funktsioneerimiseks on vaja teist korrust ringi- ja prooviruumidega. Ei tahaks, et teine korrus jääks nii pikalt venima nagu esimene,” seletas vallavanem Urmas Aava. Praegu murtakse pead selle üle, kuidas teisele korrusele rahastust leida.

    Tagasi üles