Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2009/08/26/226703t1h0fa4.jpg)
“Ma ei tea, miks, kurat, Kilingi-Nõmme tullakse nüüd õppima, kuidas torusid maha pannakse? 700 meetrit panevad kuu ajaga!” ütleb Karja tänava viimase maja peremees Olev Paukson, pidades silmas Facio Ehituse ASi töötamise viisi.
Paukson on üks neist, kellel lõppematu tänavakaevamise pärast on kops üle maksa läinud. Veidi rohkem kui kuu aega tagasi, 22. juulil, kui just Karja tänava lõpust Kilingi-Nõmme kesklinna piirkonna ühisvee- ja kanalisatsioonitorustike panemine algas, oli elanike lootus suur ja jutud teistsugused. Ehk nagu toona ütles kauaaegne muusikaõpetaja, nüüd pensionär Olev Sepp, oli eramutes siiani elatud eelmises sajandis või kaugemalgi, tassides solki pangega välja ja vett pangega tuppa.
Heinakuu lõpust askeldas Sepa ukse eeski kollane ekskavaator ja astus esialgu piki tänavat jõudsalt edasi, kuni omanikujärelevalve näppu viibutama hakkas ja Saarde vallavalitsus kui tellija nädalapäevad kestnud töö 1. augustini seiskas.
Projektist mööda
“Projekt on korralik, selle kohta pole midagi öelda, aga ehitaja on lohakas,” rääkis omaniku järelevalvaja Jaan Moik. “Arvan, et töömehed, kes siin alguses olid, ei olnud vastava kvalifikatsiooniga ja tööde juhid ei täitnud oma ülesandeid, nagu peab.”
Moik loetleb avastatud puudusi, nagu ütleks peast koolisalmi. Kraavid on kaevatud lubatust laiemad, killustikualus on tihendamata, tagasitäiteks kasutatakse kraavist võetud pinnast, kivid ja puude juured lükatakse tagasi kaeveõõnde, torudel ei ole õiged kalded.
“Nii et ega olegi naljalt asja, mis esimese korraga oleks täkke läinud, palju asju tehti ringi,” kinnitab Moik ja avaldab kahtlust, kas peatöövõtja lõpetab objekti tähtajaks, 15. oktoobriks.
Saarde abivallavanem Andres Kukk on kõnealuse objektiga korjanud murekortse laubale rohkem kui küll. Alates ajast, mil vallavalitsus objekti riigihanke välja kuulutas ja oma valikus eelistas pakkumuse teinutest Rapla EPTst välja kasvanud, 1991. aastal moodustatud aktsiaseltsi Amaks.
Ennast Eesti ehitusturul kindlalt kümne suurema ehitusettevõtte hulka arvav, kodumaisel kapitalil põhinev peatöövõtu- ja projektijuhtimise firma, 1988. aastast tegutsev Facio Ehituse AS vaidlustas ligi kümne miljoni kroonisest objektist kui magusast töösuutäiest kõrvalejäämise. Vaidlustesse kadus poolteist kuud kasulikku aega, mille jooksul Saarde vallavalitsusele kui töö tellijale tehti selgeks, et Amaksi eelistamisel olid jäetud tähelepanuta sellised puudused, nagu näiteks projektijuhi diplomi koopia ja paberkandjal kvaliteedijuhtimise kirjelduse puudumine pakkumuse juures.
Aeg tõttab sügisesse
“Nüüd kuu ajaga oleme jõudnud Karja tänava mõne lõigu mitu korda lahti kaevata, kokku 700 meetrit 4,7 kilomeetrist on tänaseks päevaks (esmaspäev, 24. august, S. P.) torusid maa alla paigaldatud, ja veel on tähtaja järgi neile poolteist kuud jäänud,” ütleb Kukk ja seisab nõutult sellel päeval ei meetritki kaevanud ekskavaatori kõrval Karja ja Sambla tänava nurgal.
“Päris mure on naabrite pärast, neil on ainult üks värav. Kuidas nad hakkavad välja saama, kui see töö siin nii kaua seisab?” seletab üle aia nurgapealse maja perenaine, kellel suure värava ees paari meetri sügavune liivapinnasesse kopaga haugatud süvik ja selles vee- ja kanalisatsioonitoru ots nagu sõdur püsti, ootamas, millal kinnistu omanik oma jõududega ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitub.
“Mul on tegijad olemas, selle firmaga ei taha ma asju ajada, täna jälle seisavad,” rehmab perenaine käega ja kaob puu alt leitud õuna hammustades toa poole.
Saarde vallavolikogu otsusega 17. juunist on peatatud liitumistasu maksmine liitumisel ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga Kilingi-Nõmme linnas tänavu 1. juulist tuleva aasta 31. detsembrini. Rohkem kui 30 majapidamise omanikule tähendab see 10-15 meetrit torustikukraavi oma krundil.
See arv on köömes üle 2000 elanikuga linnas, kus üle poole ehk 60 protsenti majapidamistest on ühisvee- ja kanalisatsioonitorudega ühendamata. Esimesed poolsada majapidamist astuvad nüüdisaega SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse eraldatud ligi kaheksa miljoni kroonise projektitoetusega, peale selle valla omaosalus 1,5 miljonit krooni. Kogu linna kanaliseerimine jääb esialgu helesiniseks unistuseks, makstes vähemalt kümme korda rohkem ehk üle 100 miljoni krooni.
Hoogtööga edasi
Peatöövõtja ehk Facio Ehituse AS kilinginõmmelaste paanikaks põhjust ei näe.
“Silmaga nähtavatele ehitustöödele eelnevad alati ettevalmistustööd,” märgib objektijuht Nikolai Gorjuškin e-kirjavastuses.
Gorjuškini selgitusele tuginedes töötab sellest nädalast Kilingi-Nõmme tänavatel viis-kuus brigaadi ja kesklinnas on korraga suletud vähemalt kuus tänavat.
“Oleme koostöös vallavalitsusega tänavate sulgemise võimalused üle vaadanud ja leidnud, et praegu on see optimaalne,” märgib objektijuht. Lisades, et tööde graafikuid täpsustatakse iganädalastel nõupidamistel ja vajadusel ollakse valmis tööjõudu lisama. “Tellijaga meil eriarvamusi teostatavate tööde osas ei ole, tellija poolt on hange hästi ette valmistatud,” kinnitab ta.
Asjaolusid, mis on andnud kohalikele inimestele põhjust muretseda, selgitab Gorjuškin nii: “Kohalike elanikega on ehitajal suhted olnud normaalsed, vaatamata ehitusega seotud kitsaskohtadele, näiteks tuli kraavikaevamiseks üles võtta eramajade ette istutatud väikesed kuused. Pärast torude kinnikatmist on võimalik uued kuused istutada ning me saame kompenseerida istikute ostu.”
Paraku ei ole vastuolu ainult mõnes kuuseistikus, vaid töötempos, mis tähendab torukaevikuid kokku 11 tänavas, ehituse piirid kulgevad Karja, Pargi, Turu ja lõunapoolseimas osas Kiriku tänavani ning tööd on ehitajal rohkem kui küll.
“Esimese ehituse järel tuleb siia korralik kruuskate, paarkümmend sentimeetrit, seda ei ole praegu Karja tänavalgi, aga loodame reedeks,” selgitab abivallavanem Kukk hankes kokkulepitud ja ehitajale pandud ülesandeid, mille hulka kuulub torutatud tänavate äärsete haljasalade taastaminegi.
“Olgugi et Karja tänav tundub praegu sõidetav, ei tea me veel, kas siin all ikka kõik asjad õiged on, sest andmed puuduvad,” nendib omanikujärelevalve esindaja Moik. “Kuidas on pinnast tihendatud, kui sügaval asub veetoru, probleeme oli kanalisatsioonitoru kalletega, mis nüüd on ehitaja arvamust mööda korda tehtud, aga ma ei ole veel näinud, mida ütleb kontrollmõõtmine selle kohta.”
Mida ütlevad Kilingi-Nõmmes esimestena ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitujad tuntud firmamärgiga ehitaja kohta, näitab aeg.
