Marlit Veldi: Uni vajab uneaega

Marlit Veldi. Foto: Urmas Luik

Tartu ülikooli kliinikumi unearst Marlit Veldi alustab homsest vastuvõttu Pärnus Tervise polikliiniku maja neljandal korrusel, hommikupoolikul nõustab ta sanatooriumi külastajaid, pärastlõunal kella kahest pääsevad doktori jutule haigekassa kindlustusega linna- ja maaelanikud. Võimalus vanemarst-õppejõu nõu kuulda on veel 18. septembril ning 9. ja 23. oktoobril.

Raamatupoodidesse on vahetult jõudnud Marlit Veldi kirjutatud “Uneraamat”, mis on esimene eestikeelne raamat, kus uni on lahti kirjutatud. Sihtrühmana näeb autor arste ja tudengeid, lapsevanemaid ja teemast huvitujaid.

Doktor Veldi, kas unehäiretega patsiente on nii palju, et nõu andmata enam magadagi ei saa?

Kui küsite, miks alustan nõustamist Tervises, siis üks põhjusi on päris kindlasti see, et inimene tuleb sanatooriumi ennast välja puhkama ja magab selleks, et ennast välja puhata.

Mõte tulla Tartu kliinilise haigla uneuuringutega Pärnu kuurorti tekkis paari aasta eest. Nüüd algab meil Tartu ülikooli Pärnu kolledþiga magistriprogramm, üks teemasid on uni ja puhkus, uni ja turism.

Nii et teadus ja hüva nõu käsikäes?

Jah ja võib olla inimesi, kes mingil põhjusel ei taha ennast lasta haiglas uurida. Sellisel juhul on neilgi kogu Eestist võimalik siia tulla. Pärnu piirkond on iseenesest suur ja Tartusse on saarte elanikel päris pikk maa käia. Professor Kull käis pikka aega Pärnus patsiente nõustamas, selle tõttu on kõrvakliinik selle linnaga harjunud.

Olen nii arst kui ülikoolis vanemteadur, olen huvitatud teadusuuringute tegemisest ja Pärnus on olnud korralik teadusbaas, miks mitte seda uuesti nüüd üles võtta.

Elutempo on selline, et tihti võtame enda une arvelt aega. Kas selline näppamine tekitab tõsisemaid kaebusi, millega teie juurde tullakse?

Kindlasti. Unevõlg, see sõna tuleb Erki Noolelt, tuleb ära tasuda. Tudengitele ütlen, et kui nad nädala keskel õpivad, siis nädala lõpus magagu. Kui nad nädala lõpus pidutsevad, siis nädala sees magagu. Väljamagamist ei ole võimalik lõpmatuseni edasi lükata. Unevõlaga on ületöötanud inimesed, lastega kodus olevad emad.

Kaks aastat tagasi jäi ülemaailmsel unekongressil kõlama mõte, et teismeliste uni, koolilaste uni on väga oluline. Ma olen väga seda meelt, et uneõpetus läheks mingilgi määral terviseõpetusse ja nii õpilased, lapsevanemad kui õpetajad hakkaksid und väärtustama.

Palju ütlemisi on seotud unega, et magab nagu karu või magab nagu kott, tal on linnu uni ja nii edasi. Unega on vist kogu aeg mingi jama olnud?

“Eesti rahva ennemuistsetes juttudes” vanapagan norskas nii, et sel ajal sai talle ei tea mida ära teha.

Norskamist peetakse inimesel häireks siis, kui sellest kasvavad välja hingamisseiskused. Ühelegi perearstile ei ole saladus, et kui inimesel on unelämbustõbi, on väga raske saada tema vererõhku kontrolli alla. Samamoodi on näiteks diabeet, podagra seotud uneapnoe ja norskamisega.

Keda te oma patsientidena vastuvõtule ootate?

Mittepuhanud enesetunne on uneapnoehaige see kaebus, millega pöördutakse arsti poole. Et kui ei jaksa enam koosolekuid pidada, kui autojuhid ei jaksa enam rooli taga silmi lahti hoida.

Kui normaalselt on inimesel süvaund 20 protsenti, siis apnoehaigetel ei ole ühtegi protsenti. Järelikult on haigus kestnud 10, 15, 20 aastat. See ei ole nagu pimesool, et ta lõhkeb ja saame kohe jaole. Unega seotud haigus progresseerub, selle esimene tunnus on väsimus, teine kaebus on unehäired. Neist jagusaamiseks on tähtsad õigeaegne diagnostika ja ravi.