Mees ostis kioski tühjaks: “Kõik lilled ma kingiksin sulle”

Asso Puidet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kioskitäiest lilledest lahti saanud Arno oli niisama õnnelik kui üleöö lilleaia kuningannaks kroonitud Kristi Vesselov.
Kioskitäiest lilledest lahti saanud Arno oli niisama õnnelik kui üleöö lilleaia kuningannaks kroonitud Kristi Vesselov. Foto: Urmas Luik

Härrasmeestel läheb nüüd südamedaamide lilledega rabamine keeruliseks, sest latt on tõstetud ikka väga kõrgele. Nimelt kingiti Audru neiule Kristi Vesselovile ööl vastu laupäeva kioskitäis lilli. Sõna otseses mõttes, iga viimanegi õis Pärnu hotelli kõrval asuvast kioskist.

Sündmused, mis kulmineerusid sellega, et ühtaegu meelitatud ja sõnatuks ehmunud Kristi öösel kella poole viie paiku üksiku valgustatud kioski juures sületäite kaupa lilli oma autosse ladus, said alguse mõni tund varem.

Kristi kohtas töö juures juhuslikult üht meest, kes kuuldes, et neiul on sünnipäev, lubas talle osta kõik lilled, mis sel öisel tunnil Pärnu kaubandusvõrgus saada on. Lubadus, mida Kristi pidas pigem armsaks praalimiseks kui tõeks. Liiati polnud ju tegemist, nagu Kristi kinnitas, ei tema austaja ega peigmehe, vaid inimesega, kellega ta varem tööalaselt kokku oli puutunud ja nüüd aastapäevad näinud polnud.

Tegi, mis lubas

Kella nelja paiku varahommikul vahetust lõpetades võttis Kristi mehega igaks juhuks telefonitsi ühendust – mine tea, äkki ootabki teine kusagil lillekimbuga. Ootaski, lilleturu juures. Kui Kristi seal autost välja sai, teatas kioskis istunud õnnest särava näoga vanapapi, et hakaku ta nüüd aga laduma. “Mida, kuhu, mis asja,” ei saanud Kristi esiti aru, mida ta nüüd laduma peab hakkama. “See lilleputka on nüüd teile kõik ära ostetud ja hakake nüüd siit eest aga võtma,” selgitanud papi.

Kristi üllatus oli nii suur, et ta tundis, kuidas tal kõht valutama hakkas. “Ma ei hakanud õnnest nutma, aga ma ei osanud nagu midagi öelda, ma vist ei öelnud aitäh kah,” tardus Kristi lihtsalt sõnatult paigale.

Olukorra lahendas lilled ostnud härra, kes hakkas kioskist lilli sületäite kaupa Kristile ulatama, nii et neiul ei jäänudki muud üle kui need autosse laduda. Alguses sai täis auto tagaosa põrand, siis juba iste ja aknalaud – kuni viimaks, pool tundi hiljem, oli salong maast laeni lilledega täidetud.

Elu suurim üllatus

Esimese hooga põrutas õnnelik Kristi Piiri kioskis töötavale emale üllatuskingitust näitama. “Mõtlesin kogu tee, et issand jumal, kas inimene peab 35aastaseks elama, et saada sellist elu üllatust,” on Kristi veendunud, et see žest jääb talle nüüd elu lõpuni meelde.

Ega emagi vähem üllatunud olnud kui tütar. Nii kui ta auto ukse lahti tegi, ujutas magus lillelõhn söögikohaesise parkimisplatsi üle. Šokis ema ei osanud muud teha ega öelda, kui kutsus teised töötajad seda ilmaimet vaatama.

Viimaks koju jõudnud, äratas Kristi pisitütre, et see aitaks tal astrid, roosid, gladioolid ja muud lilled korterisse tassida. Järgmised kaks tundi möödusidki lilli tassides, nende otsi lõikudes ja lilli anumatesse paigutades. “Ämbritesse ja pottidesse ja igale poole,” said enam-vähem kõik majapidamises asunud anumad lilledega täidetud. Alustades morsi- ja piimakannudest ning lõpetades kohvitassidega.

Lilli kokku lugedes läks Kristil järg kusagil kuuesaja kaheksakümne juures sassi, ent ta usub, et praegu on tal kodus oma kaheksasada õit. Seda on tema sõnutsi kindlasti rohkem, kui talle tema eelnenud elu jooksul on kingitud. “Ma kujutan ette, et kui praegu tuleks üks armunud noormees, kes kingib kolm roosi, siis ma vaataks sellise näoga, et mis mõttes,” ütles Kristi rõõmsalt naeru lagistades.

Rõõmu paljudele

Seda rõõmu, mis sündis heast teost, mille laia joonega härrasmees tegi, jagub peale Kristi, tema lapse ja ema veel lillekioski müüjale Viivile ja Arnole, kes oma kaasa asemel sel ööl valves oli.

“Kui hommikul tulin ja tühje topsikuid nägin, jäi suu ikka ammuli küll. Küsisin, et kas röövlid on käinud või, aga mees istus nii rahuloleva näoga,” asendus Viivi ehmatus kiiresti rõõmuga. Tema mäletamist mööda juhtus selline asi, et keegi kioskitäie lilli ära ostab, millalgi kroonide ajal.

Nüüd, kus vaat et kuu norm müüdud, pidas vanapaar plaani, et võiks endalegi paar vaba päeva lubada. Aga kus sa saad, peenral kasvavad uued, müümist ootavad lilled ja lapsed tahtsid ju vanavanemate päeva puhul lilli osta. Tuli tööle tulla.

Ent seda Arno ja Viivi endale ikkagi lubasid, et tegid pühapäeval ja esmaspäeval kioski mõned tunnid hiljem lahti ja jõid hommikul koos kohvi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles