/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2009/12/08/278961t1h6ae7.jpg)
Läinud pühapäeval Soome aukonsuli ametisse astunud jalatsitööstur Jarno Fonsén on kohalikust ajakirjandusest vaid vilksamisi läbi lipsanud. Palju enam pole kirjutatud ka Pomarfini jalatsitööstusest, mida ta koos abikaasa Päiviga juhib.
Jarno Fonsén: Masust kasvavad uued võimalused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teame, et jalatsitööstuses on Fonsén olnud rea uuenduste autor, nagu näiteks kliendile kohandatud masstootmisel põhinev Left-foot kontseptsioon. Paraku saab Pomarfini mõõdukingi kõige lähemalt tellida alles Helsingist.
Jarno Fonsén,
olete olnud Pärnus juba päris pikka aega. Miks me oleme teist nii vähe kuulnud?
Oleme Pärnus teinud lihtsalt tööd. Esimest korda tulin siia 1992. aastal, alustasime siinsamas alltöövõttu. 1993. aastal otsustasime panna aluse oma vabrikule ja võtsime koha rendile. 1996. aastal ostsime kogu tööstuse ära.
Keskendusime jalatsite valmistamisele ja meie peamine turg on Skandinaavias.
Kuidas on teie ettevõttel läinud?
Üldiselt on meil läinud hästi, kuigi praegu ei lähe nii hästi, nagu varem on läinud, ent samal ajal pole me ka nii palju kannatada saanud, kui mõni teine firma. Sel aastal kujuneb meie käive varasemast umbes üheksa protsenti väiksemaks.
Kui paljudele pärnakatele te tööd annate?
Siin on meil ametis umbes 110 töötajat, kellel jätkub piisavalt tegevust täiskohaga töötamiseks. On küll kehvemaid päevi, varem oli meil alltöövõtt Indiast, kuid nüüd oleme keskendunud tööle Pärnus.
Pomarfinil on pikk ajalugu, aga kuidas on lood teiste Soome päritolu firmadega Pärnus?
Meie naaber on Scanfil (elektroonikakomponendid ja -seadmed, toim), kuid nemad pole olnud siin nii kaua. Eesti inimestele on kindlasti paremini tuntud Rapala landid. Niskanen (plasttooted, plastitööstus – toim) rendib osa meie ruumidest ja Pärnus tegutsevaid selliseid ettevõtteid on veelgi.
Mis hakkab teie arvates lähiajal juhtuma Soome ja Eesti majanduses?
See on väga hea küsimus ja nagu isegi teate, on väga palju erinevaid arvamusi, kuidas meie tulevik võib hakata välja nägema. See on nagu ilmaennustus. Igaüks pakub välja oma versiooni, kuid keegi ei tea, kellel võib õigus olla. Minu arvamus on, et läheb veidi paremaks.
Kas Soome suursaatkonnal kulus palju aega teie veenmiseks, et võtaksite vastu aukonsuli ameti?
Mitte väga, kogu arupidamine ja mõttevahetus võttis ehk kaks tundi.
Mida kavatsete uues ametis nüüd kõigepealt ette võtta?
Nagu me juba rääkisime, olen Pärnus olnud piisavalt pikka aega, kuid ei ole väga palju avalikult välja paistnud. Tahan nüüd arendada aktiivselt kontakte siinsete inimeste ja ettevõtjatega.
Pärnus puhkajate põhiosa on endiselt Soomest. Kuidas paistab teile majanduskliima?
Olen täiesti veendunud, et peale puhkajate leiavad majandusolukorra paranemisel tee Pärnusse ka uued ettevõtjad. Tingimused mõlemapoolseks kasulikuks äriks on Pärnus soodsad. Usun, et majanduskriisi lahenedes avanevad uued koostöövõimalused.
