Pärnu kärbib allasutustes palku

“Jutud selle kohta käisid töötajate seas juba, võttis ikka pisara küll silma,” rääkis Tammiste hooldekodu hooldaja Reet Tramp kavandatavast palgakärpest. “See on tõsine teema. Töötame ju inimestega ja püüame hoolealuste tuju ja tervist üleval hoida. See on meeletu, sellist tempu linnaisad meiega küll teha ei tohiks.” Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus saatis volikogusse eelnõu, mis vähendab kümnendiku võrra linnakassast sõltuvate haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palku ja kärbib tunduvalt lisatasude maksmise võimalusi.

Sissetulekud langeksid tagasiulatuvalt aasta algusest koolide ja lasteaedade majanduspersonalil ning kultuuri- ja sotsiaaltöötajatel. Ainsana pääsevad palgakärpest pedagoogid, kuid nendegi sissetulekud võivad lisatasude piiramise või koormuse vähenemise tõttu kahaneda.

Enamikul kümnendik maha

Uues Pärnu linna haridusasutuste töötajate palgajuhendi projektis jäetakse üldhariduskoolide ja lasteaedade juhtide palgad samaks, kuid vähendatakse viie protsendi võrra õppenõustamiskeskuse ja huvikoolide juhtide palku. Üldhariduskoolide õpetajate palk jääb endiseks, ent muude töötajate (raamatukoguhoidjad, huvijuhid, kantseleitöötajad, oskus- ja lihttöölised) töötasu väheneb kümnendiku võrra.

Palgajuhend seab lisatasude ja toetuste maksmisele karmid piirangud. Kui koolijuht tahab pensionile minevat õpetajat toetada või kolleegile matusetoetust maksta, peab ta linnapealt luba küsima.

Koolide huviringide töö tasustamises midagi ei muutu, kinnitas juhendi koostanud linnavalitsuse eelarve peaspetsialist Ester Märss. Küll tuleb arvestada, et kolleegi asendamise korral põhitööajast saab vaid 30 protsenti asendaja tegelikust palgamäärast.

Kui asendamine on ametijuhendis, lisatasu ei maksta. Klassijuhatamise tasu jääb endiseks.

Eelnõu lubaks viiendiku kärpida

Kultuuri- ja sotsiaaltöötajaid tabab kümneprotsendine palgakärbe alates asutuste juhtidest kuni koristajateni. Nemadki saavad ühekordseid toetusi ainult siis, kui asutuse juht selle linnapeaga kooskõlastab, ning kolleegi asendamise korral põhitööajast makstakse 30 protsenti asendaja palgast.

Kõrgharidusega kultuuritöötaja võib Pärnus teenida kuni 13 770, keskeriharidusega kultuuritöötaja kuni 7730 ja keskharidusega kultuuritöötaja 5590 krooni. Nende palga alammääraks on eelnõus miinimumpalk. Hoolekandeasutuste töötajate palgavahemik on kõrgharidusega töötajatel 5100 – 10 250, keskeriharidusega töötajatel 4590–9230 ja keskharidusega spetsialistidel miinimumpalk kuni 7290 krooni.

Linnavalitsus on selle aasta eelarvesse plaaninud kümneprotsendise palgalanguse. Palgajuhendi alammääri muutes on arvestatud 20protsendise palgalangusega, kuid see on esialgu vaid teoreetiline. Töötasu alammäär on praegu 4350 krooni, sellest allapoole ei saa palk ka saneerimisega langeda.

Pensionär saab hooldajast rohkem

Pärnu toimetulekukoolis puudutaks oodatav palgakärbe direktori Tiiu Merase sõnutsi 28 töötajat: isiklikud abistajad, kasvatajad, õpetajate abid, füsioterapeut ...

“Ega see rõõmusõnum ole, aga inimesed võtavad siiski mõistvalt,” kommenteeris Meras. “Keegi pole palga pärast ära minna soovinud, kuigi kahju on töötajatest küll: meil on erivajadustega laste õpetamine, tööd on nendega palju ja palgad on niigi väikesed.”

Direktori jutu järgi hakkaksid näiteks keskmiselt 8160kroonise palgaga kasvatajad saama 7344 krooni, kümnendik õpetajate abide 7000kroonisest palgast alla jätaks rahakotti vaid veidi üle 6000 krooni.

Pärnu Päikesejänku lasteaia juhataja Sirje Vaikjärv lausus, et ta pole oma silmaga töötajate palgakärpe eelnõu veel näinud, kuid juttu on sellest palju olnud. Lasteaias puudutab see õpetaja abisid ja tehnilist personali, keda on kokku 18 inimest.

Pärnu eakate avahoolduskeskuse juhataja Hille Volberg tõdes, et allasutuste juhte pole palgavähendamise arutellu kaasatud. “Me kuuleme sellest hommikul televisiooni vahendusel,” lausus ta ohates. “Saan aru, et raha tuleb kokku hoida, aga ma kardan, et teenus hakkab logisema. Juba praegu on nii, et hooldaja palk on väiksem kui vanuri pension. Aga tuleks arvestada, et kõigil madalapalgalistel on pered taga.”

Linnapea: head võimalused on otsas

Volbergi arusaama kohaselt ei saa töölepinguseaduse järgi tagasiulatuvalt palka kärpida muidu kui poolte kokkuleppel. Raske on kokku leppida, kui inimesi pole aruteluprotsessi kaasatud ja kriteeriumid, mille alusel seda tehakse, on ebaselged. Tammiste hooldekodu juhataja asetäitja Silvi Pert tõdes, et pole tahtnud seda teemat üldse töötajatega kõneks võtta. Hooldustöötaja brutopalk on 5280 ja teenindustöötajal 5010 krooni, kätte saavad nad sellest ligemale 4500 krooni.

Linnapea Toomas Kivimägi ütles, et Pärnul pole eelarve kärpimiseks enam häid võimalusi. Esialgu jäeti puutumata lasteaednike palgad ja kui valitsus europrojektidele (kergliiklustee rannapromenaadilt Maisse, eakate päevakeskus, kodutute varjupaik) kriipsu peale tõmbab, vabanevad eelarves nende omafinantseeringud. Samuti on koolide sihtasutus Kivimägi hinnangul koht, kus on liiga palju kõrgepalgalisi.