Kommentaar: Riigid hädas eelarvetega

Kreeka valitsus kinnitas läinud aasta lõpus, et on asunud välja töötama radikaalseid meetmeid finantskriisi süvenemise ärahoidmiseks. Kui kaks ülejäänud eurotsoonist väljas suurtes võlgades riiki - Iirimaa ja Ühendkuningriik teatasid kokkuhoiuabinõudest, siis Kreeka on seni reageerinud loiult.

Euroopa Liidu eelmise aasta teise poole eesistuja ja eurotsooni mittekuuluva Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles selgesti, et ELi riigid ei kavanda Kreekale mingit abi, ja soovitas Kreekal ise eelarve põhjalikult käsile võtta. Sama kinnitas eile Euroopa Keskpank.

2010. aasta eelarveprojektis kavatseb Kreeka vähendada puudujääki eelmise aasta vähemalt 12,7 protsendilt 9,4 protsendini sel aastal. Kulude kärpimise ja uute maksudega kombineerituna peaks see tähendama 7,8 miljardit eurot.

Kogu ELis on eelarvetega lood täbarad. 2008. aastal oli puudujääk 2,3 protsenti, mullu 6,9 ja tänavu ennustatakse puudujäägi jõudmist 7,5 protsendini SKTst.

Euroopa Komisjon on seadnud tähtajad, millal riikide eelarved peavad vastama nõuetele ehk eelarvepuudujääk olgu alla kolme protsendi. Prantsusmaa ja Saksamaa tähtaeg on aasta 2013, samuti Austrial, Hollandil, Tšehhi Vabariigil, Portugalil, Slovakkial ja Sloveenial; Ühendkuningriigil 2014-2015.

Kreeka ületas kolm protsenti 2007. ja 2008. aastal. Tema puudujääk 12,7 protsenti on euroriikidest kõrgeim. Kreeka on korduvalt korrigeerinud oma majandusnäitajaid 1990. aastate lõpul, et vastata eurole mineku nõuetele.

Prantsusmaa eelarvepuudujääk arvatakse jõudvat 8,3 protsendini, võrreldes Saksamaa 3,4 protsendiga. Prantsuse rahandusminister Christine Lagarde on juba öelnud, et tõenäoliselt ei suuda Prantsusmaa 2013. aastaks täita endale pandud ülesannet.

Saksa kantsler Angela Merkel lausus ELi liidrite tippkohtumisel, et praegu on peamine ülesanne hoida euro stabiilne.