:format(webp)/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
/nginx/o/2009/02/05/128407t1hfacd.jpg)
Meediakajastustes kogu Eestist on kuulda, et seagripi vastu vaktsineerimine läheb loiult ja on karta: kui nii edasi, võib vaktsiin jääda tarvitamata.
Veiko Vahula: Igaüks võtab riski oma tervise eest ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SA Pärnu Haigla juhatuse liige ja ravijuht Veiko Vahula, milline pilt avaneb Pärnu haiglas?
Pärnu haigla alustas lapseootel ning hiljuti sünnitanud naiste vaktsineerimist uut tüüpi gripi A/HIN1 vaktsiiniga Celvapan eelmise aasta 17. detsembril. Vaktsiin on tellitud arvel olevale ligemale 1100 rasedale ning äsja sünnitanud naisele, samuti kõikidele HIV-positiivsetele patsientidele ja kroonilise hepatiidi haigetele. Haigla korraldab oma 1131 töötaja vaktsineerimisegi. Ülejäänud riskirühmade vaktsineerimine on perearstide mure.
Selle aasta 5. jaanuari seisuga oli end haiglas vaktsineerinud 56 rasedat ja sünnitusjärgset naist (hõlmatus 5%), haiglatöötajatest 205 (hõlmatus 18%). Niisiis on tõesti kujunemas olukord, kus rahvas, kes häälekalt nõudis valitsuselt vaktsiini, keeldub nüüd oma raha eest ostetud vaktsiiniga end gripi eest kaitsmast. Kogemuslikult võib eeldada, et kui hakkavad aset leidma surmajuhtumid inimeste isiklikus suhtevõrgustikus, kasvab järsult huvi vaktsineerimise vastu.
Miks osa inimesi kõhkleb?
Pakun, et on üldinimlik olla vastu kõigele, mis “antakse ülevalt”. Selline vaikne vastupanu on väga eestlaslik. Samal ajal võiksime kõik, nii spetsialistid kui mittespetsialistid, rohkem mõelda, kas me tõesti pürgime teadmistepõhise ühiskonna poole. Et mis ikkagi on teadmine ja mis müra. Võrdluseks olgu lisatud, et 2009. aasta lõpus Harvardi rahvatervise koolis tehtud uuring leidis kriitiliselt, et ainult 40 protsenti ameeriklastest on nõus end vaktsineerida laskma. See, kas keskmine ameeriklane on nii palju rumalam või arem, julgem või haritum meist, pole minu hinnata. Küllap on vastus: nii ja naa, aga mõelgu selle üle igaüks ise edasi.
Kas immuunsüsteemi tugevdaja võiks vaktsineerimisest loobuda?
Aga kuidas siis tugevdada immuunsüsteemi? Mis on need efektiivsed ja samal ajal ohutud meetodid? Kas küüslauk või muud looduslikud vahendid on ikka küllalt tõhusad? Kust me seda teame? Arstina võin soovitada tõenduspõhiseid ennetusvõtteid.
Praegu võime kindlalt väita, et vaktsineerimine uut tüüpi gripi vastu ongi tõendatud ohutuse ja efektiivsusega immuunsüsteemi tugevdamise võte. Pandeemilise gripi vaktsiine on kogu maailmas manustatud vähemalt 28 miljonile inimesele, nende hulgas 218 000 rasedale. Vaktsiinide ja viirustevastaste ravimite kasu ja riski suhet jälgitakse rahvusvaheliselt, ilmnenud kõrvaltoimed pole tõsised. Minu teada ei ole ühtegi ravimit enne turule tulekut nii paljude inimeste peal uuritud.
Kuidas mõista järeldust “suri kopsupõletikku ja kandis seagripiviirust”?
Kopsupõletik on üks ohtlikumaid uut tüüpi gripi tüsistusi, mis võib ootamatult ja kiiresti viia surma isegi täiesti terve noore inimese. Nakkusspetsialistide hoiatused osutuvad üha enam tõeks: kuigi haigus kulgeb enamasti kergelt, võib ta riskirühmadest rääkimata vahel eluohtlik olla. Eesti kogemus kinnitabki: uut tüüpi gripp võib mõnel juhul tüsistuda tormilise kuluga stafülokokk-kopsupõletiku ja sepsisega, mis on põhjustanud surma.
Kuidas soovitate inimestel käituda?
Vaktsineerimine on see, mida riskirühma kuuluv inimene saab ise teha, vähendamaks oma riski haigestuda uut tüüpi grippi või põdemaks seda kergemal kujul. Minul ei ole paremat teadmist.