Pärnu linnapea Toomas Kivimägi sõnade kohaselt ei aita eelarvekärped, kokkuhoid ega Vallikääru rekonstrueerimiseks antud 63 miljonit krooni euroabi võlgadest halvatud linnamajandust küllaldaselt ravida riigilt toetust palumata.
Pärnu valmistub riigilt abi küsima
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
8. jaanuar 2010, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal on linnavalitsus teinud ridamisi kokkuhoiuotsuseid. Viiendiku võrra on mullusega võrreldes vähendatud linnavalitsuse personalikulusid, hoides sellega kokku 8,4 miljonit krooni. Oma majanduskulude arvelt säästetakse 1,9 miljonit krooni. Likvideeriti linnavolikogu kantselei, see annab kokkuhoidu 3,7 miljonit krooni.
Munitsipaalpolitsei laialisaatmisega hoiab linn sellel aastal kokku küll vaid pool miljonit krooni, kuna välja maksti koondamistasud, kuid 2011. aastal arvestatakse munitsipaalpolitseita läbi ajades linnakassas säästa üle kahe miljoni krooni.
Suuremat arvu inimesi puudutab kindlasti linnavõimu plaan kahandada kulutusi ühistranspordile nelja miljoni krooni võrra.
“Samal ajal on vastav kulurida linnaeelarves jätkuvalt väga suur - 50,4 miljonit krooni,” nentis linnapea. “Paraku oleme seotud eelmise linnavõimu sõlmitud pikaajalise ja kalli lepinguga.”
Kokkuhoidu silmas pidades lõpetas Pärnu linnavolikogu oma detsembriistungil linna osalemise mitmes organisatsioonis, sealhulgas Eesti linnade liidus.
Tänavate valgustamist on vähendatud viiendiku võrra, kuid seoses tänavu rekonstrueeritavate Rannapargi ja Vallikääru pargiga tuleb valgusteid linnapilti juurdegi.
Uus linnavõim lõpetas linnapea mainekujunduslepingu ega korraldanud aastalõpuvastuvõttu - kokkuhoid miljon krooni.
Sporditoetuste vähendamisega hoitakse kokku 1,9 miljonit krooni. Õpilaste koolitoiduportsu maksumuse krooni võrra alandamine annab säästu veel ühe miljoni.
Linna allasutuste palkade ja personalikulude kärped lisavad kokkuhoiu sambasse kümme miljonit krooni, pensionäridele ühekordse toetuse maksmise lõpetamine ja lapse sünni toetuse vähendamine üle üheksa miljoni krooni.
Põhitegevuse kulusid on 2010. aastal Pärnu linnavalitsusel kavas piirata vähemalt 60 miljoni krooni jagu, tagastada laene ja vähendada kapitalikohustusi paarikümne miljoni krooni eest.
“Uusi pikaajalisi rahalisi kohustusi niipea ei võeta,” lubas Kivimägi.
Samal ajal ei päästa needki meetmed linna raskest majandusseisust.
Tuleb abi paluda
“Kõigist nendest kärbetest ei piisa tõenäoliselt Pärnu linna finantsolukorra parandamiseks,” sõnas Kivimägi. “Seepärast ei häbene mina linnapeana tunnistada vajadust pöörduda riigi poole saneerimistoetuse saamiseks.”
Riigilt toetuse küsimise otsus tuleb linnavolikogul langetada ilmselt veebruaris. “Kardan, et varem me selle eelnõuga volikogu saali ei jõua,” arvas Kivimägi. “Linnavalitsuse tasemel peame toetuse küsimuse otsustama ja ette valmistama veel käesoleval kuul, ma pakun, et see sünnib lähima kolme-nelja nädala jooksul.”
Abiga kaasneb kontroll
Riigil on tänavuse aasta eelarves raskesse majandusseisu sattunud omavalitsuste toetamiseks siseministeeriumist edastatud andmete järgi 70 miljonit krooni, peale selle 50 miljonit, mis lisati 2009. aasta lisaeelarvega ja tuleb üle 2010. aastasse.
Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets selgitas, et esmajärjekorras kasutataksegi seda raha finantsraskustesse sattunud omavalitsuste turgutamiseks saneerimistoetuse kaudu.
“Saneerimisest üle jäänud raha jaotatakse suurema tulude vähenemisega omavalitsuste vahel, võttes arvesse peamiste tulude langust 2010. aastal, võrreldes baasaastaga, milleks on ilmselt 2007. aasta,” tähendas Tõemets.
Mullu oktoobris sai riigilt 2,3 miljonit krooni erakorralist saneerimistoetust Järvamaa Imavere vald, mis sattus raskustesse jooksvate arvete tasumisel.
Kivimägi kõneles Pärnule võimalikust 30-40 miljonist abikroonist, mis moodustaks 120 miljonist kroonist riigieelarvest ette nähtud abirahast märkimisväärse osa.
“Riigi toetus saneerimisel on ühekordne ja tagastamatu ning selle andmine ja summa suurus peavad olema põhjendatud,” täpsustas saneeringu iseloomu Tõemets.
“Toetuse eraldamiseks koostab rahandusministeerium vabariigi valitsuse korralduse eelnõu, mille alusel rahandusministeerium sõlmib omavalitsusega toetussumma kasutamise lepingu. Lepinguga kinnitatud kava ja finantsplaan on kohalikule omavalitsusele saneerimisperioodil aluseks tegutsemist kavandades ja eelarveid koostades,” rõhutas Tõemets. “Lepingu täitmist kontrollib rahandusministeerium.”
Arved tasa, Estonia müüki
“Pikemas perspektiivis näeme olulist leevendust linna võlakoorma kergendamisel linnavara müügiski,” ütles Kivimägi. “Sealhulgas on suure tõenäolisusega müüki minevate objektide nimekirjas taastusravikeskus Estonia. Paraku on praegu kõige halvem aeg müümiseks, mistõttu selle meetme kasutamist ei pea me võimalikuks enne 2011. aastat.”
Aasta lõpuks oli Pärnu linnavalitsusel maksmata arveid tänu juba detsembris tehtud kärbetele varem prognoositud 50-60 miljoni krooni asemel ligemale 45 miljonit krooni. Ent see on ikkagi miinus, seepärast on volikogu andnud loa võtta Nordea pangast 50 miljonit krooni arvelduskrediiti.
“See võimaldab 2010. aasta alguses enamiku võlgnevustest likvideerida,” selgitas Kivimägi. “Esimese eelistusena pakume hankijatele 2009. aasta võlgnevuste tagasimaksmist viie kuni üheksa kuu jooksul võrdsetes osades, et vähendada intressikulutusi. Aga siiski, enamik võlgadest saab uue aasta alguses likvideeritud.”
Peale jooksvate võlgade koormavad Pärnu linna laenud ja nende teenindamise kulud. Linnavalitsus on võtnud eesmärgi viia võlakoormus eelarveseadusega kooskõlla 2012. aastaks. Selleks vajataksegi riigi abi.