Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2429655t1h8e9a.jpg)
Pärnumaa tööhõiveamet valmistab ette projekti, et saada teada, kui palju on Pärnumaa valdades tegelikult töötuks jäänud inimesi, kes nad on ja millised võiksid tulevikus olla need ettevõtlusharud, mida piirkondades toetada.
"Tahame oma andmebaasi saada ka need inimesed, kes meil ei ole töötuna registreeritud," ütles Pärnumaa tööhõiveameti direktor Ivo Pärnat. "Sest tegelik olukord on hoopis midagi muud kui ametlik statistika."
Eelmise aasta lõpul küsitles tööhõiveamet valla sotsiaaltöötajaid, et saada teada, kui palju on nende vallas töötuid. Ilmnes, et ametlikult registreeritud töötute arvule lisandus üle poole.
"Oma kümme valda nimetas töötute arvuks 300, mis teeb kokku üle 3000 inimese, meil oli aga linnas ja maakonnas kokku arvel 1500-1600 töötut," rääkis Pärnat.
"Kui lisada puudega inimesed, kellest enamik on tööta, kooli pooleli jätnud õpilased ning Pärnu maksuameti andmed, võis järeldada, et maakonnas võib olla umbes 10 000 tööta inimest. See number on aga mitu korda suurem ametlikust statistikast," lisas Pärnat.
Koostööprojekt valdadega
Praegu tegeleb Pärnumaa tööhõiveamet mitme projektiga, millele on kavas taotleda raha Euroopa Liidu struktuurifondidelt. Suurim ettevalmistatavatest projektidest ongi koostöös valdadega kavandatav Pärnu maakonna tööturu olukorra uuring.
Eeltöö käib ja uuringu läbiviimiseks luuakse küsitlejate võrgustikku.
"Otsime küsitlejaid, aktiivseid inimesi valdadest, kindlasti võiksid konkureerida ka hetkel töötud," kõneles Pärnat. "Sellist küsitlust saab ju teha ainult kohalikke olusid tundev inimene."
Eesmärk on kõik töötud läbi küsitleda ning nende andmed - vanus, sugu, haridus, eelnev tegevus, õppesoovid jms - andmebaasi kanda.
"Kui inimeste soovid ja vajadused on selgunud, saab andmebaasi analüüsides kindlaks teha, millist tegevusharu või ettevõtluse liiki oleks kohapeal olemasolevat tööjõuressurssi kasutades võimalik edaspidi arendada," selgitas Pärnat projekti ideed.
Valdade tööturu-uuring oleks siis alus kõigile teistele tulevastele ideeprojektidele, mille tarvis võiks Euroopa Liidu fondidest rahastamist taotleda.
"Ma leian, et rumal oleks jätta neid võimalusi kasutamata, mis meil tänu Euroopa Liidu fondidele on avanenud," märkis Pärnat. "Tööhõive suurendamiseks mõeldud projektide kaudu võib raha taotleda nii stardikapitaliks kui töötajate koolituseks."
Ooteajad vähenevad
Uuendus on seegi, et Pärnumaa tööhõiveameti töötaja vastuvõtule saab nüüd end registreerida internetis tööhõiveameti koduleheküljel, aadressil www. parnutha.ee.
"Eelregistreerimise eesmärgiks on anda kliendile võimalus ise valida endale sobiv kuupäev ja kellaaeg meie spetsialisti vastuvõtule tulekuks," selgitas Pärnat. "Nii ei pea inimene asjatult järjekorras ootama."
Nii nagu kellaajaline vastuvõtt, on vähendanud järjekordi seegi, et inimesi teenindatakse grupiti.
"Viimasel ajal tuleb nii mõnelgi hommikul korraga kümme kuni paarkümmend äsja töö kaotanud inimest kohale," rääkis Pärnat. "Peale dokumentide ülevaatamist oleme nad kutsunud grupikonsultatsioonile, kus inimesed võetakse töötuna arvele ja selgitatakse tööhõiveameti võimalusi."
"Suurkoondamiste puhul oleme läinud ettevõttesse kohale," kinnitas tööhõiveameti direktor. AS Viisnurka, kus hiljuti koondati korraga 172 inimest, läksid tööhõiveameti töötajad kohale, et inimesed korraga töötuna arvele võtta.
Pärnat märkis, et aprillikuus oli Pärnumaa tööhõiveametis töötuna arvel üle 1800 inimese, mis on viimaste aastate üks rekordkuid.
"Peale Viisnurga koondas üks õmblusfirma ligi 80 töötajat, nüüd tulevad end arvele võtma piiri- ja tollitöötajad."
Uued tuuled
Praegu arutatakse tööhõiveametites uut tööturuteenuste kontseptsiooni, mis peaks hakkama etapiviisiliselt rakenduma 2005. aastast alates.
"Mõnes mõttes see karmistab töötutele makstavaid toetuste ja kompensatsioonide tingimusi," selgitas Pärnat. "Eesmärk on see, et tööta jäänud inimesed oleksid ise aktiivsemad, tööhõiveametnike ülesanne on pakkuda neile töö leidmiseks igakülgset abi ja toetust."
Pikka aega tööta olnud inimene saab endale nõustaja ehk juhtumikorraldaja, kellega koostatakse inimese probleeme ja vajadusi arvestav individuaalne tegevuskava, mis hõlmab ka tööotsinguid, sobiva koolituse leidmist ja mis tahes muid tegevusi uue töökoha leidmiseks.
Töötu abiraha ja sotsiaaltoetuste saamine hakkaksid sõltuma inimese aktiivsusest. Kui igakülgsele abile vaatamata ilmneb, et inimene ise ei hooligi töö leidmisest ega osale näiteks koolitustel, nõustamistel või muudes tööturumeetmetes, võib ta toetusest ilma jääda.
Pärnati sõnade kohaselt on olnud kõneks töötutele koolituse ajal makstavate sõidukompensatsioonide suurendamine. Praegu kompenseeritakse töötule, kes käib näiteks kuu aega kursustel, sõidukulud 200 krooni ulatuses, uues eelnõus kavandatakse neid hüvitada 1200 kroonini kuus.
"Kõne all on olnud seegi, et töötu abiraha maksmisel hakatakse arvestama inimese reaalset majanduslikku olukorda," valgustas Pärnat.
Kuidas ja mil moel kõik uuendused rakenduvad, selgub pärast eelnõu vastuvõtmist.
