Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2435961t1h66e7.jpg)
Homme annab Sihtasutus Rahvuskultuuri Fond Tallinnas üle oma stipendiumid, jagades neid teaduse, kultuuri ja hariduse vallas, teiste seas saab esimese arstina Pärnust stipendiumi Adda ja Leonhard Mardna allfondist Toomas Vestman.
10 000kroonine stipendium on määratud Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku arsti Vestmani endoskoopiaõpingute toetamiseks.
“Enesetäiendamise vajadus ja soov tuleneb sellest, et vanemad kolleegid lahkusid ja ma ei jõudnud nende kõrval piisavalt õppida,” ütles Vestman.
Põline pärnakas, Raekülas sündinud ja kasvanud Toomas Vestman on töötanud Pärnu haiglas 1995. aastast internina, seejärel üldarsti ja 2002. aastast sisehaiguste tohtrina. Oma igapäevatöös sisehaiguste osakonnas ravib ta haigeid, keda kirurgid ei tunnista enda omaks.
“Need on suhkruhaiged, uuringuteks minu juurde suunatud, kellest paljudel selguvad kasvajad, ja lihtsalt vanad inimesed, kel elu jooksul kogunenud palju pea kõiki elundkondi haaravaid haigusi,” täpsustas Vestman.
Stipendium viib õppima
Rahvuskultuuri Fondi stipendium tuli Vestmanile üllatusena. ”Mina ei teadnud Pärnu haigla taotlusest midagi. Plaanin stipendiumi toel minna suvel Belgiasse ennast täiendama,” ütles ta.
Vestmani huvi meditsiini vastu algas kooliajal, kui ta jalatraumaga sattus kirurgide hoole alla.
“Minu ema töötas terve elu lasteõena. Arstiteadust õppima minnes olin optimistlik ja lootsin, et saan arstina inimesi terveks teha,” meenutas vastne stipendiaat. “Paraku saan praegu oma töös patsiendi suhteliselt harva täiesti terveks ravida. Tihti seisneb töö sisehaiguste osakonnas vaid kroonilise haiguse vaevuste leevendamises ning nõustamises, et inimene saaks elada võimalikult täisväärtuslikult.”
Liigagi tihti tuleb arstil patsiendile öelda, et tollel on pahaloomuline kasvaja, mis sageli juba sellises staadiumis, et väljaravimise aeg on möödas.
“Tänapäeval enam ei varjata haige eest infot tema haiguse kohta,” ütles Vestman.
Kas eestlasel on raudne seedimine?
Koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga õpib Vestman kaheaastase eriprogrammi järgi endoskoopilisi raviprotseduure, mille käigus on võimalik kas “mõõga” ehk gastroskoobi või urruaugust sisseviidava kahemeetrise toru ehk koloskoobi abil peatada verejooksu, eemaldada väikseid kasvajaid ja puhastada sapiteid kividest.
Vestman rääkis, et sisehaiguste eriala on huvitav just sellepärast, et inimest peab käsitlema tervikuna. Sisearst peab oskama leida seoseid eri elundkondade vaevuste vahel, näiteks võib liigestevalu põhjustada hoopis mõni ainevahetushaigus.
Vestman leiab, et eestlase seedimine on samasugune nagu igal teiselgi inimesel maailmas.
“Kahjuks esineb üha rohkem kasvajaid ja teise tüübi suhkruhaigust. Suhkruhaiguse sagenemist võib seletada mugava elustiiliga: ikka kiirtoit, rasvumine. Paljud ei viitsi ennast liigutada ja nii tüütu on ju dieeti pidada. Kui ma teaksin täpselt, miks aina rohkem esineb kasvajaid, saaksin ilmselt veel suurema tunnustuse osaliseks kui homne,” rääkis Vestman.
Tohter tunnistab, et tema enda eluviis on arstidele tüüpiline: palju pingelist tööd, vähe puhkust, magamata ööd Vestman ei tee trenni ega pea liigsest kehakaalust hoolimata dieeti, kuid loodus ning ema ja isa olevat talle andnud tugeva tervise.
Pingelise tööpäeva stressi maandab ta kodus kas magades või aias tööd tehes. Tagasihoidlikkusest jätab ta mainimata oma kunagised ujumistreeningud ja korvpalliharrastuse.
Paljud Eesti arstid ja õed lähevad tööle välismaale. Doktor Vestman leiab, et temal on Pärnu haiglas kõik tingimused teha seda, mida ta oskab, tahab ja suudab.
Kodulinnas saab kõige paremini kasu tuua
“Sisehaiguste arsti puhul on ülimalt oluline patsiendiga suhtlemine. 70-80 protsenti infost haige kohta saan teda küsitledes. Kuna ma ei valda perfektselt soome ega inglise keelt, leian, et minust on siin rohkem kasu,” väitis Vestman. Ning lisas, et kollektiivi ja ülemustega on tal samuti väga vedanud.
“Kuigi ma ei tegele ainult seedetraktihaigustega, võimaldab Pärnu haigla mul töö kõrvalt õppida mind huvitavat eriala. Uues haiglas on väga mugav töötada, kõik on käe-jala juures. Tulen mõne korruse allapoole, saan vajaliku kolleegiga suhelda, ja asi edeneb ... Mulle meeldib Pärnus!”
Karin Klaus
