Estonia huku uurimise lõppraport on kritiseeritav

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Valitsuskabineti eilsel istungil tõdeti, et kuigi parvlaeva Estonia hukku uurinud komisjoni lõppraportit ei saa otseselt valeks tunnistada, on mõni järeldus selles nõrgalt tõendatud.

Valitsus jõudis seisukohale, et 1994. aasta septembris Estonial toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo uurimiseks moodustatud asjatundjate komisjoni tööd tuleb jätkata.

Relvaveo kohta Estonial pole komisjon tõendeid leidnud. Justiitsminister Rein Langi sõnul on uurimise teravik nüüd suunatud sellele, kas saab vaidlustada Estonia hukku uurinud Rootsi, Soome ja Eesti ühiskomisjoni lõppraportit.

Asjatundjate komisjoni esimees riigiprokurör Margus Kurm teatas ajakirjanikele, et komisjoni tööl on kaks suunda: uurida, kas lõppraportis esitatud järeldused on piisavalt tõenditega kaetud ja millised need tõendid on, ning kontrollida nii Estonia huku kohta kirjutatud raamatutes olevaid kui uurimise juures olnud inimeste vihjeid.

Praegu ollakse seisukohal, mõni järeldus on tõenditega ebapiisavalt kaetud.

Esiteks jääb Kurmi väitel selgusetuks, kuidas pääses vesi autoteki all olevatele tekkidele. Ehituslikult ei saa vesi teistele tekkidele tungida, samuti mitte teistesse ruumidesse. Selleks peaks igal ruumil olema tekkinud veele eraldi juurdepääs.

Kui vesi oleks jäänud ainult autotekile, poleks laev uppunud, vaid läinud ümber ja jäänud vee peale ulpima.

Teiseks vajab Kurmi jutu järgi põhjalikku uurimist, kas autoteki taga olnud visiiri ramp avanes. Aruanne väidab, et visiir purunes. See on vastuolus mõne laevalt pääsenud tunnistaja ütlustega, kes väidavad, et veel 5-10 minutit hiljem, kui märgitakse raportis, oli ramp suletud, aga laev oli juba kreenis.

“Kui see nii oli, siis pidi avaus, mille kaudu vesi laeva sai tungida, olema tunduvalt väiksem,” väitis Kurm.

Kurm meenutas, et rohkem kui pool laevalt pääsenutest mäletab ühte kuni kolme tõuget, lööki või pauku, kuidas keegi seda nimetas. Seda aga raportis küllaldaselt analüüsitud pole.

Kurmi arvates ei saa praegu väita, et lõpparuande järeldused on valed, kuid need on kritiseeritavad.

“On spekuleeritud ka selle ümber, et laeva keres oli suur auk, kuid selleks pole laeva korralikult filmitud. Aruande viimastes punktides ilmnevad väited, mis viitavad asjaolule, et üht-teist võib olla varjatud,” sõnas Kurm.

“Mis puutub uue ametliku uurimiskomisjoni moodustamisse, siis see on kolme riigi kokkuleppe asi, mida ei otsustata täna. Üldsus peab aga vastused tekkinud küsimustele saama,” kinnitas Lang.

    Tagasi üles