Loomade päästmine näib keeruline

Vanajärvelt päästetud merivart Nigula loomade turvakodus. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Külmal ja lumerohkel ajal on väljas viga või külma saanud linde ja loomi, kuid paika, kust abi saada, ei oska inimene alati leida.

Pärnus Savi tänava saeveskis töötav Nikolai Golubev kurtis: “Avastasin Pärnu rannas poolkülmunud kulli, pistsin ta põue sooja ja hakkasin helistama. Esmalt Nigula metsloomade turvakoju, siis keskkonnaametisse ja lõpuks päästeametisse. Viimaks tuldigi päästeametist”

Metsloomade-lindude turvakodu on Nigulas

“Meie tegeleme metsloomadega metsas,” vastas pärimisele keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni keskkonnaameti referent Erika Holter-Padjus.

Kui metsloom on vigastatud, on Padjuse sõnutsi õige pöörduda Nigula metsloomade turvakodu perenaise Kaja Kübara poole kas mobiilil 504 5891 või lauatelefonil 445 1765. “Kübarale helistada on mõttekas ka seetõttu, et ta oskab nõu anda, mida viga saanud looma-linnuga ise ja kohe ette võtta,” märkis Padjus.

Liikluses hukka saanud metsloomast sõiduteel tuleb aga teatada päästeametisse numbril 112. Päästjad tõstavad korjuse teeveerde, kust vastava piirkonna jahiseltsi mehed selle ära viivad.

“Külmunud kulli leidnud Golubev tegi õigesti, kui helistas päästeametile,” tõdes päästeameti avalike suhete juht Sirle Matt. “Päästjad viisid kulli Terveksi loomakliinikusse. Linnas tehaksegi viga saanud lindude-loomade puhul nii.”

Golubevi päästetud kull vajas aga taastusravi ja Terveksi juhtaja Heli Jürindi teavitas sellest Nigula turvakodu, kust tuldi linnule järele.

Kui linna tulevad suured metsloomad, kes võivad segadust tekitada, on õige helistada päästeameti numbril 112. “Tavaliselt püüame loomi linnast peletada, suuri loomi kinni püüda pole tulnud,” märkis Matt.

Varjupaik tegeleb koerte-kassidega

Inimestes on miskipärast juurdunud arvamus, et kui kodutute loomade varjupaik juba kord olemas, saab sealtki abi igasuguste juhtumite puhul.

Paraku toonitas Pärnu varjupaiga juhataja Birjo Piiroja, et nemad tegelevad vaid koerte ja kassidega.

Kui inimene leiab kassi või koera laiba, tegeleb sellega varjupaik ja toob korjuse oma külmikusse, kust see saadetakse Väike-Maarjasse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse.

“Tegelikult pole me ühtki inimest vastuseta jätnud isegi siis, kui neil on probleeme muude loomade ja lindudega. Anname alati kas päästeameti või Nigula metsloomade turvakodu numbri, nii et lõpuks jõuab loom-lind ikka õigesse kohta,” kinnitas Piiroja.

Ta soovitas nagu Padjus võtta ühendust Kaja Kübaraga, kuna too oskab nõustada, kuidas loomale-linnule esmaabi anda. Pärnu asub ju Nigulast kaugel.

Piiroja nentis, et 112 on number, millel nemadki on pidanud helistama, kui näiteks ise mõnd kassi-koera kätte ei saa, olgu ta siis auku kukkunud või kuhugi kinni jäänud.

“Abitus olukorras loomade aitamine on päästjate ülesanne ja meie töötajad teavad hästi, kuhu nad viia,” resümeeris Matt.

“Samal ajal peaks inimene olema enne helistamist kindlalt veendunud, et loom on hädas,” toonitas ta.