/nginx/o/2013/10/04/2439339t1h1bc6.jpg)
Kaisma vallavolikogu jättis kahe poolt ja viie vastuhäälega põhikooli kuueklassiliseks algkooliks reorganiseerimata, ehkki uuel õppeaastal istub koolipinki praeguse 41 asemel 33 last.
Kaisma valla Kergu kool jätkab põhikoolina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaisma valla Kergu põhikoolis-lasteaias õpib 41 last ja lasteaias käib 12 mudilast. Et kevadel lõpetab kooli kümme noort ja kooliuusikuid on tulemas kaks, heal juhul kolm, väheneb õpilaskond kaheksa või seitsme lapse võrra.
Kaisma vallavanema Andres Metsoja sõnutsi on kooli ümberkorraldus volikogu pädevuses ja kui valla esinduskogu otsustas põhikooli kasuks, tuleb neil kooli ülalpidamiseks eelarvesse raha planeerida. Riigi eraldatuga kool välja ei vea.
Kopsakas summa
Metsoja tunnistas, et üsna tagasihoidliku tulubaasiga valla puhul on tänavune 300 000 ja koolide uue rahastamismudeli juurdumisel pool miljonit krooni üsna kopsakas summa, mis põhikool riigi raha kõrval õppekuludeks vajab.
Metsoja jutu järgi tegid mõni lapsevanem ja koolirahvas volikogu istungi eel põhikooli säilitamise nimel kõvasti selgitustööd, andmata endale aru, et hariduse jagamine kohapeal on küll valla kohustus, kuid samal ajal teenus, mille kvaliteedi ja vajaduse üle otsustab lapsevanem.
“Vallajuhina loodan, et meil on jõudu säilitada jätkusuutlik algkool,” tõdes ta. “Halvim variant on, kui peame rahapuudusel sulgema põhikooli ja algkooli asutada pole siis enam võimalik, sest seadusega nõutud õpilaste arvu me kokku ei saa.”
Vallavolikogu esimees Selma Ustav ütles, et tema arvamust mööda võinuks põhikool jätkata kuueklassilise algkoolina. “Seda põhjusel, et õpilaste arv väheneb ja klassid tuleb liita, mis seab kahtluse alla õpetatava kvaliteedi.”
Ustav märkis, et kooli teema käsitlus volikogu istungil oli täis emotsioone, mis iseenesest pole paha, kuid surus tagaplaanile tõe, et esmatähtsad on laste teadmised.
“Ma olen kaugel meie õpetajate töö halvustamisest,” sõnas Ustav. “Kuid arvan, et praeguste klassikomplektide arvu ja tunnikoormuste juures on järjest keerulisem leida erialaainete õpetajaid, kes on motiveeritud end arendama ning võtma õpetamise protsessis kasutusele kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid.”
Ustav tõdes, et alanud eelarveaastasse lisab pinget koolijuhi lahkumine, mis tõstis õpetajate koormust ja lisatunnid kasvatavad hariduskulusid veelgi. Lisatunni tasu on nimelt tavataksist poole võrra suurem.
“Kooli põhiklasside kadumine valla maksukoormust vaevalt kergendab, sest laste õpetamiskulu teistes omavalitsustes tuleb meil kinni maksta,” märkis Ustav. “Kuid suureks plussiks on, et lapsed õpivad erialaõpetajate käe all ja tugevamad teadmised loovad kindlama aluse pääseda õppima ning saavutada edu gümnaasiumiõppes.”
Tulevik on tume
Kergu põhikooli-lasteaia juhataja kohusetäitja Anne Kivikas ütles, et tegi enne volikogu istungit selgitustööd hingega ja õpetajaskonnal on väga hea meel põhikooli püsimisest. “Meil on ridamisi teenekaid õpetajaid, kel on pensionini töötada veel mõni aasta, et nad on siia oma kodu rajanud, olnuks neil mujalt tööd otsida väga raske,” selgitas ta.
Kivikas märkis, et kool on praegu kindlustatud kõigi vajalike õpetajatega, neist kaks käib mujalt: Paikuselt inglise keele ja Pärnjõelt poiste käsitööõpetaja.
“Rõõmustav on kuulda, et tänavu on oodata vähemalt seitsme lapse sündi, ehk saame madalseisust üle kooli muutmata,” sõnas Kivikas.
Pärnu maavalitsuse haridusosakonna juhataja Avo Jussi selgitust mööda on oht, et kui käivitub koolide uus rahastamismudel, seisavad paljud vallad valiku ees: kas pingutada püksirihma või alandada põhikool algkooliks.
Haridusministeeriumi uus koolide rahastamismudel järgib klassipõhist õpetamist, mis tähendab, et kooliastmeti erinev pearaha katab õppetööks vajalikele õpetajatele normkoormuse eest palga täies ulatuses vaid siis, kui klassis õpib vähemalt 17 last.
Kui õpilasi on klassis vähem kui 17, kuid rohkem kui 10, eraldab riik tühjuvate kohtade eest lisaraha.
Liitklasse tohib moodustada vaid algkooli osas ja lisaraha on loota, kui õpilasi kahe klassi pealegi on vähemalt 10.
Jussi ütlust mööda teatas haridusminister algul, et uus rahastamismudel käivitub alanud aastast, siis lükkas aga tähtaja uue õppeaasta algusesse. Riigikogu liikme Jaanus Männiku sõnutsi teatas minister infotunnis, et rahastamismudel jääb tänavu hoopis tulemata.
