Kommentaar: Ilves tekitab muutuste tuuli

Mida lähemale jõuab 9. mai ja Teise maailmasõja Euroopas lõppemise 65. aastapäev, seda enam Vene meedias sel teemal kirjutatakse. 22. jaanuaril ilmus Parlamentskaja Gazetas huvitav artikkel ”Eesti muutuste tuul”, milles tsiteeritakse president Toomas Hendrik Ilvese loengut Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutustes 18. jaanuaril.

Selles ütles Ilves, et tänapäeva Venemaa ei ohusta Eesti kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi olemasolu.

Vene leht avaldab imestust, mis põhjustas Ilvese meelemuutuse, sest just tema presidentuuri ajal on Venemaad pidevalt nimetatud võimalikuks agressoriks. Tallinna kesklinnast koristati ära pronkssõdur, kiidetakse Eesti Leegioni. President ise olevat öelnud, et rääkida vene keeles on võrdne Nõukogude okupatsiooni tunnustamisega.

Parlamentskaja Gazeta uurib, miks on Eesti (vähemalt juttu tehes) hakanud muutma oma välispoliitilist kurssi.

Tõenäoliseks põhjuseks arvatakse kriisi. Lehe väitel hakkas Eesti majandusolukord halvenema juba pärast pronksiööd, siis tuli maailmakriis. Vene väljaanne möönab, et Eestil läksid kõik asjad oma Balti õdedest paremini, kuni 2007. aastani tundus koguni, et riik on löönud õitsele, aga russofoobia koos kriisiga vedas eestlasi alt.

Tsiteeritakse Swedbanki analüütikut Maris Laurit, kes on öelnud, et me pole enam nii ülbed, Eesti peab õppima oma vigadest ja valmistub minema uutele turgudele uue kaubaga.

Akadeemik Mihhail Bronštein peab aga Vene lehe arvates takistuseks Eesti kriisist väljumisel halbu suhteid Venemaaga. Tuleb lõpetada vaenulik suhtumine, olla senisest mõistlikum, diplomaatilisem, sest Venemaa on tohutu turg.

Eeskujuks tuuakse Leedu presidenti Dalia Grybauskaitet, kes kohe pärast presidendiks valimist teatas vajadusest muuta Venemaaga suheldes tooni.

Parlamentskaja Gazetal on õigus, et hea võimalus kohtumiseks Venemaa juhtidega avaneb 9. mail. Ilves on juba avaldanud valmisolekut osaleda pidustustel Moskvas ja kritiseerinud eelmist riigipead Arnold Rüütlit selle eest, et too viis aastat tagasi kutse tagasi lükkas. Muide, toona oli Ilves samuti seisukohal, et Moskvasse tulnuks sõita.

Vene lehe kirjutise viimane lõik ”Võimalik, et Eestis lõpevad katsed ümber kirjutada ajalugu ja mustata NSV Liidu osa, koos sellega Venemaa rolli Teises maailmasõjas” ei jäta kahtlust, et Eestilt oodatakse Venemaa ajalookäsituse omaksvõttu ja loobumist lähiajalugu omal kombel tõlgendada.

Miks ma sellele artiklile tähelepanu pöörasin? Parlamentskaja Gazeta pole tavaline leheke, vaid Venemaa Föderatsiooni föderaalkogu (föderatsiooninõukogu, riigiduuma ülemkoja) väljaanne. Järelikult leht, mis väljendab ametlikku seisukohta.